Spordi - ja veinisõbrad

Oleme kergelt eufoorilises meeleolus ja kavatseme nüüdsest hakata meistersportlasteks. Põhjuseks asjaolu, et saame oma üliõpilaspiletitega (TCard) sisse Toronto Ülikooli Spordihoonesse. Tasuta (!) ujumine (juhhei, kaks basseini: 50-meetrine olümpiasuuruses ja 25-jardine), jõusaal, erinevad trennid (vesivõimlemised, aeroobika, jooga, pilates jpm). Ainus kulutus oli kapi jaoks tabaluku hankimine. Kui tahta mõnda trenni põhjalikumalt võtta (ma kaalun näiteks pilatest), tuleb mõistlik summa juurde maksta. Ja kui me skaibi või mõne muu suhtlusvahendiga enam kättesaadavad pole, siis arvatavasti sulistame kuskil.

Teiseks liitusime Pedometer Challenge programmiga. Ostsime sammulugejad ja sisestame iga päev siblitud sammude arvu ühele netilehele. Kuna käime siin suhteliselt palju (ühistranspordi kuupilet maksab valusad 840 eeku, ühekorrapilet 28), siis on tore vaadata, mitu sammu siis päeva lõpuks kokku saab. Üks väike poeskäik ja peaaegu 10 000 sammu täis. Ühe uuringu järgi (oi-oi, kui ebaakadeemiline) teeb keskmine ameeriklane päevas enam-vähem 3000 sammu. Selle võrdluse peale võime küll endale uhkusega vastu rinda taguda.

Ja vastukaaluks tervislikele eluviisidele räägiks veidi ka alkoholipoliitikast, mis võib ühe tudengi meele täitsa mõruks teha. Hakka või karsklaseks. Alkoholi müüakse kahte sorti poodides, mida on kogu linna peale paarikümne ringis. Esiteks on The Beer Store, mis müüb ainult õlut, keskmine hind 25 krooni pool liitrit. Teiseks on LCBO, kust võib leida nii õlut, veini, siidrit kui ka kangemat kraami. Odavaim vein 70 krooni kanti, kuid alla 100-krooniste veinide hulk on väga piiratud ja suur on tõenäosus saada rosé asemel haput punasesõstramorssi meenutav vedelik. Tänaval joomise eest on trahv mitu tuhat krooni.

Üks huvitav toode, millele Eero mu tähelepanu juhtis, on jäävein. Kõige rohkem toodavad seda Kanada ja Saksamaa. Tegemist dessertveiniga, mida tehakse viinapuude peal ärakülmunud marjadest. Miinuskraadidega vesi jäätub (tohhoo imet), mis võimaldab külmunud viinamarjadest pressida välja suhkrud jm. Koguseliselt saab veini küll vähem kui tavalistest marjadest, aga see-eest on tegemist väga magusa, kontsentreeritud ja küllaltki haruldase joogiga.

Ja kui kedagi meie olmemured huvitama peaksid, siis piimatooted on tänamatult kallid. Kõige odavam piimaliiter maksab 18 eeku, keefir 40 jne. Kohupiima pole kahjuks näinud. Muud asjad on täitsa normaalsete hindadega.

PS. Põhjus, miks mina siin kõiki oma kirjutistega vaevan, on see, et Eero on kohusetundlik inimeseloom ja teeb tööd.

PPS. Sureme palavuse kätte.

PPPS. Ja kommenteerige ka, palun. Tühjusesse blogida on veidi kurb.