Настояший спортсмен elik vestame spordijuttu

Torontos on vaieldamatult populaarseim hokimeeskond Toronto Maple Leafs (miks see mind ei üllata, et Kanadas on hokimeeskonna nimeks Vahtralehed:P). Nad ei ole saavutuste mõttes just kõige edukamad (see oli läbi lillede öeldud, tegelikult saavad nad pidevalt haledalt lüüa). Ometi on täiesti hämmastav, kui palju jagub neil ustavaid fänne, kes meeletutes kogustes võistkonna nänni ostavad ja mänge vaatamas käivad. Äri on läinud isegi nii jultunuks, et fännidele määritakse pähe tükeldatud võrku (sest see oli ju võidumängus kasutusel) ja koduhalli jääd (mis otse loomulikult sulab ära ja siis jääb fännile alles (sülje- ja veresegune) vesi).

Rääkides spordist rehabilitatsioonis, siis ühes Toronto äärelinnas on füsioteraapia ja Pilatese keskus, kus toimuvad enesekaitsetrennid ratastoolis inimestele. Õpetatakse erinevaid blokke, lööke, haardeid, valuvõtteid, lisaks treenitakse ka tasakaalu, jõudu, vastupidavust ja ratastooli käsitsemist. Väga sümpaatne lähenemine: mõelda ratastoolist kui relvast, mitte kui nõrkusest. Kindlasti annab see ka enesekindlust kuhjaga juurde. Videot trennist saab vaadata siit (enne põhivideot on mingi mõttetu reklaam. "Rahu, ainult rahu," ütles Karlsson ja läks närvi).


Naistest ja spordist ka. Ja sellest, kuidas naissportlasi meedias kujutatakse. Meelde tuleb kohe vana hea Lembitu Kuuse, kes naiste murdmaasuusatamist kommenteerides võtab alalõpmata teemaks, kes abiellus ja kellel kui palju lapsi on. Näiteks ühe Norra suusataja nime ees käib püsiv eesliide kaksikute-tütarde-ema. Meeste puhul tulevad sellised teemad suhteliselt harva jutuks, kuna nemad on ju "päris" sportlased, mitte nagu naised, kellele suusatamine on midagi hobisarnast enne koduperenaiseks/emaks saamist. Ma ei taha mitte mingil juhul koduperenaise- või emarolli alavääristada, aga see roll peaks siiski olema vabatahtlik, mitte Lembitu Kuusede poolt peale sunnitud. Naistel on ju õigus nõuda, et neisse suhtutaks kui sportlastesse, mitte kui jalgadega emakasse. Lisaks on naissportlaste puhul alati oluline välimus: ega ometi pole liiga palju lihaseid, kas ikka näeb piisavalt "naiselik" välja jne. Kui meessportlane on edukas, siis tehakse temast meediakangelane isegi siis, kui ta on kole nagu öö (Zlata). Naissportlased peavad samaväärse kuulsuse ärateenimiseks olema hea välimusega. Meenutaks kas või Anna Kurnikovat, kes tennisereketi ega -palliga suurt midagi teha ei osanud, aga poolalasti Playboy kaanel nägi küll ponks välja. Ma tean, et need on rämedad üldistused, aga vahel osutuvad paraku tõeks.

Lõpetuseks rubriik "Kulturist toimetab köögis" ehk siis tõestisündinud lugu spordijoogist. Tuleb keeta ära 4 kanarinda, teha need köögikombainiga puruks ja ongi maitsev trennikõrvane valmis. Muskel kasvab mis mühiseb.