Sattusin täna hommikul lehti lugedes artikli "Teadlased leidsid ideaalse naisekeha valemi" peale. Kes veel ei teadnud, siis liivakellafiguur ja DD- või E-korv on "ideaalsed". Ära on toodud ka test, kus saab täpselt välja arvutada, kui kaugele sa "ideaalist" jääd, kõige väiksema punktisumma iseloomustuseks on "oled tõeline isiksus".
See artikkel häirib mind nii mitmel moel, et ei teagi kust alustada. Esiteks, et keegi üldse arvab, et tal on õigus mingit oma subjektiivset(!!!) ideaali universaalse tõena teistele peale suruda (kutsudes seda "teaduseks").
Teiseks, et "ideaalseks" peetakse rinnasuurust, mis on paljudele saavutatav ainult rinnaimplantaatidega ja tekitab suure tõenäosusega seljavalusid ja tõsiseid häireid rindade tundlikkuses. Miks on mul tunne, et need äärmiselt nihkes "ideaalid" on tekkinud ilukirurgia toodangust tulvil täiskasvanute filme vaadates...
Kolmandaks, "eksperdid" arvutasid välja ideaalse reie-pikkuse, puusa-talje jt suhted. Huvitav, kas Barbie oli prototüübiks? Teadupärast ei mahuks päriselus Barbie siseelundid tema peenikesse keskkohta ära (alumistest roietest rääkimata) ja püsti kõndida ta ka ei suudaks. Miks on üldse iga asja jaoks valemit vaja? Ausõna, nagu naisekeha oleks lihatükk, mida siis turul hinnatakse-mõõdetakse.
Neljandaks, kogu see uurimus põhineb mingitel kiviaja tõlgendamise koolkondadel (tsitaat: "nn kurvid annavad tunnistust tervislikust ja fertiilsest figuurist ning seetõttu on selline kehakuju mehi alati ligi tõmmanud"). See sisaldab eeldust, et kõik tahavad endale heteroseksuaalset suhet, vastassoost partnerit ja lapsi, seega on oluline välja näha "täiega fertiilne" ("poisiliku" kehaehitusega naised ju ometi lapsi ei saa). Võib-olla saan asjadest valesti aru, aga kas inimesed ei vali partnerit just nimelt isiksuse põhjal? On äärmiselt ebaõiglane arvata, et mehed on instinktide kütkes kiviaja jorsid ainueesmärgiga leida mõni "fertiilne" keha, et siis "seemet külvata". Vabandan, kui mu väljendus veidi labane on, aga samasugusest inimsuhete keerukusest möödavaatavat labasust, lihtsustamist ja lauslollust on täis ka antud artikkel. Võrdleks äkki neid isehakanud "eksperte" mingi meheilu "ideaaliga", näiteks vanakreeka sportlasideaalidega? Äkki siis jõuaks kohale, kui alandavad, saavutamatud, mõttetud ja stressitekitavad sellised võrdlused on.
Lõpetuseks, mida see uudis põhimõtteliselt ütles? "Ideaalkeha" esineb mingil kaduvväikesel osal naistest, teised lootku oma isiksuse peale, et "tanu alla saada"? Ja milleks üldse peaks naine oma kehaga rahul olema? Sellest kaotaksid ju kolossaalse kasumiga dieedi- ja fitnesstööstus. Kommentaare lugedes tegi kurvaks see, et mõned päriselt ka arvutasid enda tulemuse välja...
Siit saaks kohe edasi arutada ka taolise "teaduse" mõttekuse üle. Kuidas inimesed kannavad oma sotsiaal-kultuurilist pagasit (koos kõigi eelarvamuste ja stereotüüpidega) ja siis hakkavad "objektiivset" teadust tegema. Teaduslike tööde "tulemused" sõltuvad ju alati küsimustest, mida esitatakse, need aga omakorda inimestest endist (st kõik on alati sotsiaalse kontekstiga tihedalt seotud). Praeguse aja kurb tõsiasi on see, et siltide "teaduslik", "eksperdid" jne all saab üldsusele ükskõik mis jama ajada. Ning meedia korjab kahjuks sellised uudised igasuguse kriitika- ja analüüsimeeleta üles.
On kindlasti neid, kes arvavad, et teen sääsest elevandi, kuid minu arvates on selliseid artikleid lihtsalt liiga palju (Cosmo-laadne pahn) ehk siis midagi on arusaamades ja väärtushinnagutes väga viltu. Võib-olla on seda naiivne loota, aga ehk tuleb kunagi selline aeg, kui igaüks tunneb end oma kehas hästi ja õnnelikult (kodus) ning peab oma keha unikaalsust ilusaks (põhimõte all different, all equal, all beautiful). Mis te arvate?
neljapäev, 14. jaanuar 2010
Kallis jõuluvana, too mulle jõuludeks E-korv
... kirjutas Liina kl 19:14
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
16 kommentaari:
Mul on nende inimeste üle, kes eda testi isegi tegid hea meel - neil on plaju vaba aega! :D Kurb on see, et nad seda kuidagi kasulikumalt kulutada ei oska.
Sama arvan, et Eesti on palju neid kei ei suuda ise kuidagi "olla". Nendele need artiklid kirjutatud ongi. Sinna alla kuuluvad ka emmed, kes oma beebide pildid internetti laevad ja siis vaidlevad, kelle oma ikka kõige armsam on. Kui ikka teised ei ütle, et mu tita kõige nunnum on, siis ei kõlba ta ka minu jaoks kuhugi. Sama lugu kehaga - kui elu24.ee mind heaks ei kiida kargan Türisalult alla.
No ma olen sõnatu: kas see on teadus???
Mul on südamest kahju neist inimestest, kes lasevad sellistel ideaal-standarditel end kõigutada. Kas ma vajan tõesti mingit testi selleks, et tunda end hästi oma kehas? Kui asijalood on nii, siis sellel inimesel on megamadal enesehinnang ja tekib küsimus miks see nii on. Karm tõde on, et sa ei suuda iialgi kõigile meeldida. Tähtis on, et suudad endale meeldida.
Mis puudutab paljunemisse, siis mul meenus postitust lugedes üks raadio saade, mida ma aastaid tagasi kuulama juhtusin. Seal räägiti, mida mehed järglaste saamiseks ja abikaasat otsides naiste juures vaatavad. Kokkuvõttes võib öelda, et naine peab olema rinnakas, blond ja ilma prillideta. Ma olen vist kõndiv ime :D
PS. Ma tahaks teada, kas need "eksperdid" on naised või mehed, kes nii geniaalse testi peale tulid.
Jaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaah! (selle häälega)
elu24.ee on ju üldse tuntud teaduse tegemise sait! :D
Leidsin Telegraphist originaalartikli üles, kus on mainitud, et see "teadustöö" viidi läbi seoses ühe firma uue kleidi ja seeliku, nimega "Tummy Tamer" (tõesti panidki nimeks kõhutaltsutaja?) poodidesse jõudmisega. "Tummy Tamer" aitab keha niimoodi "vormida", et väikese "pettusega" ongi liivakellafiguur. Vot selliseid artikleid Elu24 tõlgibki. Kusjuures inglisekeelsel lehel oli ka see Elu24-st läbijooksnud uudis, et ilusate inimeste klubist (BeautifulPeople.com) visati välja 5000 inimest, kes olid kaalus juurde võtnud. Täiesti haige, et sellised "privilegeeritud" klubid üldse eksisteerivad.
PS. Vabandan jutumärkide rohkuse pärast...
Seda nö kinnimakstud "teadust" tehaks jah rohkem kui küll. Antakse sulle tulemus ette, milleni on vaja jõuda, ja paku siis sinna miski lahenduskäik ette. Noh, et tunduks "teaduslik". Paralleelid tekivad veel miskipärast ka Vaheri korruptsioonikvootidega ja kindlustusfirmade arstidega USAs.
PS. Palju jutumärke on täiega in! Selle võiks nüid kuidagi ära ka tõestada...
Sellega on nüüd nii- ja naapidi.
esiteks mind häirib alati, et nondes "teadus"artiklites ei viidata enamasti, kes, millal, kus ja miks mingi uurimus läbi viidi. kui suure valimi ja mis meetoditega. aga seda ei viitsiks muidugi suurem osa inimesi läbi lugeda ja see oleks ju ometi kahjumlik.
Teiseks on niisugune standardite pealesurumine ja ütlemine, et ühel on ideaalne keha ja teisel selle eest, jumal tänatud, "tõeline isiksus", kohutav ilgus. See paneb inimesed raamidesse ja tagab, kui niisuguseid artikleid vähegi tõsiselt võtta, tingimata halvema enesetunde kui enne artikli lugemist. Olen nõus, et selleviisiline stereotüüpide kinnistamine on vastutustundetu.
Kolmas asi on aga, et evolutsioonipsühholoogid on sarnaseid asju juba aastakümneid uurinud ja kohati samade tulemusteni jõudnud. Näiteks Bussi- nimeline kõige kuulsam evolutsioonipsühholoog (ma arvan, et oli tema, või siis ta refereeris mõnda niisugust uurimust) leidnud ühes pääääris suure valimiga esinduslikus uurimuses, et tõepoolest enamik mehi eelistab naisi, kelle vöö- ja puusaümbermõõdu suhe on 0,7. Ükskord mõõtsin endal ka ära ja oligi täpselt 0,7...
Kui on niisugune korralikult läbiviidud uurimus, mis tõesti saabki niisugused tulemused ja saab neid evolutsiooniteooriaga põhjendada, kas siis niisuguse artikli publitseerimist saaks hukka mõista? Kannab ju ka see edasi stereotüüpi, et need naised, kelle vastav näitaja on suurem või väiksem, on evolutsiooniliselt halvemas positsioonis ja halvasti kohastunud. Aga võib-olla ongi täitsa tõsi?
Niisugune lugu. muidugi ei saa teaduse seisukohast kunagi väita, et kõik olenebki kehakujust. Ikka on mitmeid mõjutajaid, mille hulgas suurema osakaaluga ühised väärtused ja hoiakud ning isiksus.
Isegi kui on suure valimiga uuring, siis on kõik mingile ühele numbrile taandamine mu meelest lamp. Ja noh, sina said selle "ideaalse 0.7". Aga mis siis saab, kui on muu number? See võib olla nö üks tilk juurde inimese madalale enesehinnagule ja sellekaudu partnerivalikut jms mõjutada. Ja üldse, partnerivalimine on ikkagi kahesuunaline protsess, kuigi domineerivast kõnepruugist jääb mulje, et ainult ühesuunaline. Kuidagi viktoriaanlik, kas pole? Kui oleks ajaloos olnud matriarhaalne ühiskond, siis vaevalt keegi naiste reite mõõtmise peale aastaid kulutaks (evolutsioon ei ole ju ainult bioloogiline liigi säilimise protsess, sotsiaalkultuurilist tausta ei saa unustada).
Üks asi veel, kuivõrd väga palju auru läheb paljudel naistel sellele, et riietega peita, rõhutada jne, kuidas saab siis üldse keegi väita, et meestele päriselus see 0.7 peale läheb? Adekvaatseks hinnanguks peaks paljast keha hindama...
Ailen lähenes oma paradigma seest, ma siis lähenen enda omast (kuigi ühed sotsiaalteadused ju kõik). Minu jaoks on antud juhul küsimus pigem selles, kuivõrd mängis nende meeste vastustes rolli nende sotsiaalne kontekst. St, kui võtta ette üks mees, tabula rasa, kas ta valiks tema ette pandud naistest välja selle nö "õige" mõõtude suhtega naise või mõne teise. Ühesõnaga, kas see on nö Lääne ühiskonnas üleskasvamise tulemusena omandatud alateadvuslik arvamus (habitus) või midagi bioloogiliselt kaasatulevat (kas see ei alaväärista pisut inimese ajutegevust?). Oleks huvitav ka mõnda selleteemalist antropoloogilist uurimust lugeda..
Aga noh, kuivõrd need teadussuunad on end üles ehitanud ikkagi erinevatele eeldustele, siis on erinevused ju oodatavad (üks rõhutab enam nature-it, teine aga uurib nurture-it).
Mina haaran hoopis kinni viimasest mõttest, et ehk jõuab kätte aeg, kui me oleme rahul just sellega, millised me oleme ja ei kuula igat sorti eksperte :) Mulle meeldib brittide sari How to Look Good Naked (Kanada versioon hakkas hiljuti ka peale).
Lõpuks ei saa me ju kõik olla täpselt ühesuguseks loodud!
Mulle ka see sari meeldib, kuna eesmärk on muuta mõtlemist oma kehast, mitte keha ennast.
Jätkates eero-aileni diskussiooni, siis teine probleem on siin (ja teaduses üleüldse) see, et isegi "objektiivne" teadus (jutumärgid on moes jah) kannab endas poliitilis-eetilist sõnumit, st. nagu Liina juba kirjutas, siis teadus, olgu ta sotsiaal-, humanitaar- või loodus- eesliitega, on juba hüpoteesküsimuste esitamise hetkest ideologiseeritud. Ja kuigi jah, põhimõtteliselt teadmine on alati parem kui mitteteadmine, siis ka täiesti tõsiteaduslike uuringute a la aileni viidatud bussi uuringu (pussyuuringu) publitseerimise puhul peaks mõtlema, mis elu see uuring pärast avaldamist elama hakkab. Et kui pärast tuhanded madala enesehinnanguga tudengineiud oma pihta pigistama hakkavad et 0,7 sisse mahtuda, siis osa vastutusest peaks lisaks is-ought fallacy sooritanud tütarlastele langema ka teadlaste õlule.
Ma ei taha muidugi väita, et teadustöö peaks üleüldse keelustama, sest mingid lihtsameelsed võivad keerulisest jutust valesti aru saada, aga teaduslike uurimuste väärtusneutraalsuse illusiooni võiks küll vaikselt pärnamäele saata.
Täiesti nõus. Teadus üleüldse on nö doubly hermeneutical, st esiteks teadlased interpreteerivad "reaalsust" läbi oma subjektiivse pilgu ja arusaama (mida on mõjutanud tuhat erinevat faktorit; st see ideoloogiline pool) ning teiseks see "reaalsus" on ise nende "teaduse" tulemuste poolt konstrueeritud (st kui see näitsik hakkabki nüüd uskuma, et see on "ilus" ja tahab välja näha "täiega fertiilne"). Et pmst sitt lugu igat pidi.
ma ei ütleks sitt, pigem erutav ja võimalusterohke. et kui tähendus on alati ebatäpne, siis avab see väljapääsu süsteemist jmt. post-strukturalistlik kräpp. aye.
No mis sind ei erutaks?
Kuid ega see tõepoolest ei tähenda "teaduse lõppu" vms, piisab ka ehk sellest, et ollakse nii oma hälbest ja ka selle võimalikest tagajärgedest teadlik ja nendega arvestav (nagu sa ka ütlesid). Noh et ei võtaks mõnd regressioonianalüüsi ette ja väidaks, et inimesed on ratsionaalsed ja maailmas kehtivadki just sellised kausaalsed seosed. See positivistlik kräpp, noh.
Postita kommentaar