Kõik ei ole mitte uus jaanuarikuus

Kirjutan siis ka oma uutest (ja vanadest) ainetest. Alanud semester on oma ainete poolest pisut kuivem kui eelmine, kuna seekord pean läbima ka kaks nö kohustuslikku ainet, mis on vajalikud piisava arvu ainepunktide üle kandmiseks Tartusse. Kui ma neid aineid ei teeks, oleks võimalus (vähemalt teoreetiliselt), et jään Tartu Ülikoolis oma tasuta õppekohast ilma. See oleks küll väga debiilne, kuid kui arvestada, kui paindumatu TÜ mõne seesuguse asja puhul on, siis ma ei imestaks.

Igatahes, päris uusi aineid on kolm, kuid neile lisaks on ka kaks terve aasta ainet, millest rääkisin juba septembris. Siin nad on:

• Qualitative Methods in Political Research (kvalitatiivsed meetodid politoloogias). Üks neist nö kohustuslikest ainetest ja ühtlasi mu esimene tõsisem metodoloogia aine. Juttu tuleb juhtumanalüüsidest, historiograafiast, intervjueerimisest, välitööst, diskursusanalüüsist jms. Kohati võib-olla kuiv, kuid vajalik. Ja kindlasti eelistan ma pigem kvalitatiivseid, kui kvantitatiivseid meetodeid (esimene läheb sügavuti, teine aga püüab statistikast kõiksuguseid kaugeleulatuvaid järeldusi välja imeda). Kuigi selline kuiv politoloogi töö, st vaadelda maailma ja pista inimesi või juhtumeid miskisugustesse kastidesse, ei köida mind hetkel küll liialt palju...

• Nationalism, Myth, and History: Ukraine and the CIS (natsionalism, müüdid ja ajalugu: Ukraina ja SRÜ). Teine nö kohustuslik aine. Räägib postkommunistliku maailma režiimisiiretest, kuid ka nendega seotud nähtustest nagu rahvuslus ja ajaloo "tekitamine" (Eesti ajalooõpikud on ka heaks näiteks). Kohati tõotab olla vast liialt majandus- või muude statistiliste näitajate keskne, kuid õnneks on ka sotsiaalsed teemad sees (nagu nimi vihjab). Aine teeb veel lihtsaks asjaolu, et antud teemadega olen ma varem ka kokku puutunud (kamaan, rahvuse ja ajalooteemad, lisaks veel režiimi siirded, mille kohta oli Tartus terve aine). Ning noh, Ida-Euroopa ei ole regioonina ka väga võõras...

• Language and Power Structure (keel ja võimustruktuur). Tegelikult on tegu hoopis antropoloogia ainega. Aine, mis uurib keele (kõne) ja võimu (in Foucauldian sense) seoseid, st kuidas keel kinnistab võimusuhteid ja ebavõrdsust, kuid ka kuidas keele (ja teiste semiootiliste vahendite) abil võimu vaidlustatakse. Ja ka seda, kuidas teha kriitilist diskursusanalüüsi! Kohustusliku kirjanduse hulgast leiab näiteks Foucault', Bourdieu' ja Fairclough'. Aje. Paljude seda ainet võtnute sõnul pidavat tegemist olema ülikooliaja ainukese ainega, milles õpitut saab reaalselt igapäevaelus kasutada (näiteks ajalehte lugedes).

• Religion and Power in the Post-Colony (religioon ja võim postkolooniates). See on üks neist terve aasta ainetest, mis nüüd jätkub. Esimese semestri põhjal võin öelda, et tegemist oli mul väga hea valikuga. Vaatluse all ei ole sugugi ainult religioon postkolooniates, vaid ka üldisemad filosoofilised ja metafüüsilised küsimused seoses modernsuse ja traditsionaalsuse, sekularismi ja religioosuse, ratsionaalsuse ja irratsionaalsusega (või pmst seda, et selliseid dualisme ei ole olemas). Igatahes arendab kriitilist mõtlemist ja ka (arusaadavat) akadeemilist kirjutamist. Lugemismaterjal on ka super.

• Introductory Swahili (sissejuhatus suahiili keelde). Teine terve aasta aine. Tagantjärele on mul väga hea meel, et võtsin ühe lihtsama aine ka, muidu ei jõuaks puhtfüüsiliselt kõike vajalikku ära teha. Nalja saab palju ja suahiili keel kõlab ka juba täitsa loogilisena.

Sedasi siis. Kirjutada on vaja vähem kui eelmisel semestril, kuid iganädalast lugemist on jälle see-eest rohkem. Vähemalt ei ole ühtegi 20-leheküljelist uurimistööd vaja esitada (no eelmisel on neid suisa kaks). Eelmise semestri kolm ainet, muide, olen saanud kõik A'd ja B'd, mis on alati tore. Järelikult õnnestub enam-vähem siinse tempoga kaasas käia.

PS. Varsti peaksid hakkama meieni jõudma uued tellitud raamatud. Seekord sai neid suisa kolmekümne kanti. Nii head raamatud on!! :) Eks kirjutame pikemalt, kui nad ükskord kohale jõuavad.