Just Don't Do It!

Kahenädalane puhkus on alanud! Selle tähistamiseks sai eile India köögiga keelt alla viidud ja veini rüübatud. Kuna nüüd on aega, võib meid lähiaegadel leida kohvikutest lugemas neid raamatuid (mul laste füsioteraapia telliskivid, Eerol erinevaid identiteete, näiteks etnilisust, seksuaalsust, rahvust, rassi, religiooni jt käsitlevad teosed), mis sügisel tellisime, aga ajapuudusel siiamaani lugemata on.


Loen parasjagu ka Naomi Kleini suurkorporatioonide-kriitilist raamatut "No Logo". Kellel aega ja huvi, siis mul on ta pdf-ina olemas (hea kui itimees-patsigapoiss käepärast võtta, ta leiab alati kõik asjad netiavarustest üles:D), võin meilile saata. Täitsa mõtlemapanev kirjandus.

Siinkohal meedialoengust ja eelmainitud raamatust mõned infokillud Nike'i (logo nimi on muide swoosh) kohta. Arvatavasti on väga paljud tuttavad Nike'i lööklausega "Just Do It!", vähesed aga teavad, et tegelikult on see varastatud Kanada ParticipACTION liikumiselt (tegemist aastakümneid kestnud kampaaniaga, mille eesmärgiks oli motiveerida kanadalasi sporti tegema), mille slogan "Don't Just Think About It - Do It" unustati erilises lolluses patenteerida ja niimoodi Nike selle endale krabaski.

Atlanta olümpia ajal otsustas Nike tulla välja lihtsalt suurepäraste sportlastele suunatud lööklausetega nagu "Sa ei võida hõbedat. Sa kaotad kulla." ja "Kui sa pole tulnud siia võitma, siis oled turist.". Tõeline olümpiavaim või mis?

Nike on olnud äärmiselt nutikas ka tootmiskulude kärpimisel. Skeem töötab nii, et tootmine on viidud vaesemate riikide sweatshop'idesse ehk põhimõtteliselt orjatehastesse Indoneesias, Hiinas, Mehhikos, Filipiinidel, Vietnamis jne, kus töötingimused ja palgad on allpool igasugust arvestust. Aga kuna Nike on sõlminud lepingud alltöövõtjatega, mitte otseselt töölistega, siis saab firma süüdimatult väita, et ei tea tööliste halvast olukorrast midagi. Nike pole muidugi ainus, kes niimoodi äri ajab, pikka nimekirja mahuvad ka näiteks Reebok, Gap, Adidas, Guess ja Esprit.


Noppeid erinevate tehaste köögipoolelt:

• Hiljaks jäänud töötajaid sunnitakse karistusringe jooksma (Nike'i huvitav viis töötajaid sportlikuks muuta).
• Ametiühinguid luua ei ole lubatud (kes üritab, vallandatakse).
• Palk on alla 20 krooni päevas.
• Tööpäeva kestus varieerub erinevates maades 12st 16ne tunnini.
• Enamik töötajaid on noored naised.
• Kuna ei taheta, et naistöötajad rasedaks jääksid, tehakse isegi eriti alandavaid mentruatsioonikontrolle ja rasedusteste.
• Paljud töölised elavad tehase lähedal "ühikas", kus on ruumi nii vähe, et inimesed sõna otseses mõttes magavad üksteise otsas.
• Päeva jooksul on väga vähe pause, mistõttu on töölised sunnitud kilekotti urineerima.
• IBM-i kuvareid tootvas tehases premeeritakse ületundide eest sõõriku ja pastapliiatsiga.
• Ületundide tegemine on kohustuslik, kuna sageli on mõne tellimuse täitmisega kiire.
• Hondurasel on töötajatele koguni amfetamiini antud, et nad järjest ärkvel oleksid ja tööd teeksid.

Kuna kriitikat on olnud palju, siis on Nike jt firmad võtnud ette mõningaid samme olukorra parandamiseks: töötajate palkade tõstmine ja tööohutusnõuete tagamiseks tehaste inspekteerimine on mõned näited. Kui paljud nendest edusammudest tõele vastavad, on muidugi iseasi.

Natuke tobeduste tobedust ka. McDonalds käis näiteks 26 aastat kohut Ronald McDonaldi nimelise mehega, kelle McDonalds' Family Restaurant oli tegutsenud aastast 1956. Kaitstud pole ka teised šoti päritolu inimesed, kelle nimes juhuslikult Mc sisaldub: McDonalds kaebas näiteks kohtusse McAllani vorstiputka Taanis ja McMunchiesi võikupoe Suurbritannias. Leidsin silmarõõmuks ühe McBeebi pildi ka:


Adbusters on selline lahe rühmitus, mis erinevaid firmamärke mõnuga pilab. Absolut Vodka reklaam uues kuues:


Külastage varsti jälle meie boksi, Eerol valmib romaan.