Tuul paneb näkku

Lõpuks läks külmaks. Eile oli väljas -8°C, mis väga kõva tuule tõttu tundus nagu -17°C (sihuke asi nagu wind chill). Kui nii edasi läheb, ei lähe me jõulude ajal üldse välja. Või noh, ainult siis kui vahepeal poes või trennis/ujumas/uisutamas käima peab. Suurema osa ajast plaanime külmade ilmade puhul aga toas veeta, varusime juba isegi 4 liitrit veini (millest saab hõõgveini teha) ja kastide viisi mandariine (need kipuvad aga ikkagi paari päevaga otsa saama). Ja siis vaatame päevad läbi halbu jõulufilme. Aje.

Suurem osa eurooplastest paigutaks Toronto vist kuhugi kaugele põhja. Noh, et jääkarud tuiavad mööda tänavaid ja lumi on ka pidevalt maas. Seejuures tuleks vist üllatusena see, et linn asub tegelikult samal laiuskraadil kui Marseille Prantsusmaal (Vahemere kaldal), Split Horvaatias (Aadria mere ääres, käisin seal oma "Balkani-turnee 2007" ajal) ja Sotši Venemaal (taliolümpiamängud 2014, kuid muidu kuulus suvituslinn Musta mere kaldal). Kõigist neist võib leida palme, pikki liivarandu jne. Torontost? No kuused käivad küll. Ja saartel on miskisugused rannad ka, kus kohalikud julgevad ainult oma koeri vette lasta.

No näed, ei olnudki väga kuri postitus (kuigi, me ei ole kurjad, vaid põhjendatult kriitilised). Tegelikult oleks ühest-teisest kirjutada ju küll, näiteks et kuidas developmentalism on saatanast ja et etnilisus on suhteliselt sisutühi kategooria. Aga et praegu selline mõnus tühjapanemise periood on, ei viitsi väga tõsist juttu kirjutada ka. Selle asemel panen hoopis kaks meie hea-tuju videot üles (võivad võtta pisut aega et laadida):





PS. Aga eks ma selle "kurjuse" teen järgmine kord tasa ;-)