Inimeseloom, anna aru!

Sattusin lugema ühte eriti masendavat ja kurba artiklit võiduajamiskoerte (sageli kasutatakse selles "spordis" hurtasid - greyhounds) vastu suunatud vägivallast ja hakkasin mõtlema, kui ulatuslikult inimesed loomi igal võimalikul moel ekspluateerivad ja piinavad. Koerte ja hobuste võiduajamised, koerte jt surmavõitlused (soovitan vaadata Iñárritu filmi Amores perros), härjavõitlus, teaduse katseloomad (hiljutine näide spordifüsioloogiast: kasse sunnitakse ujuma tunde jääkülmas vees), loomaaiad (lood laste zoost, kus lapsed tibusid surnuks pigistavad), tsirkused, söögiks/kasukateks kasvatatavad loomad (ja nende kohutavad elutingimused). Kindlasti ei tohi sellest loetelust välja jätta jahti, kuivõrd ma tõesti ei suuda mõista, kuidas on "stressimaandav" ja "lõbus" hobi korras kedagi tappa.

Aga täpsemalt artikli juurde (kes ise lugeda tahab, siis Atkinson, M. & Young, K. (2005). Reservoir dogs: Greyhound racing, mimesis and sport-related violence. International Review for the Sociology of Sport, 40(3), 335-356). Inimesed, kes selle koletu "meelelahutusega" seotud on, ei mõtle koertest kui tunnetavatest (sentient) olenditest, neile on oluline mängurlus, raha, põnevus, vaatemängulisus, vägivald rajal jne. Võistluskoerad "selekteeritakse" välja juba kutsikaeas, "ebasobivad" hukatakse. Transporditingimused on lihtsalt kohutavad, koerad on autodes tihedalt koos ning surevad sageli ülekuumenemise ja vedelikupuuduse kätte. Võistlema peavad hurdad praktiliselt iga päev, mille tõttu tekivad kergesti ülekoormusvigastused (luumurrud, lihaste ja ligamentide rebendid jpm), mida ei ravita (pole ju mõtet haige koera peale raha kulutada). Toidetakse koeri "4-D" (dead, dying, downed, diseased) ehk põhimõtteliselt haigete loomade lihaga, mis on odav, ent võib sisaldada nt E. coli bakterit, mis tekitab koertele "Alabama mädaniku" - haavanditega nahahaiguse ja/või kroonilise kõhulahtisuse/oksendamise (koerad surevad dehüdratsiooni kätte). Lisaks antakse neile vahel ka anaboolseid steroide ja kokaiini. Koerad elavad väikestes puurides väljaheidete sees; ebasanitaarsetes tingimustes levivad aga kirbud, täid, paelussid ja muud toredad elukad. Kui koerad pole enam "võistluskõlbulikud", kasutatakse nende "kõrvaldamiseks" näljutamist, poomist, dekapiteerimist, elekrifitseerimist jt meetodeid. Täiesti ahastamapanev, et on inimesi, kes sellises "meelelahutusäris" töötavad. Ning et leidub ka pealtvaatajaid ja "spordiala" tulihingelisi fänne.

Filosoof Jeremy Bentham tabas naelapea pihta, kui ütles, et me ei peaks loomade õigustest rääkides küsima "Kas nad on võimelised ratsionaalselt mõtlema?" või "Kas nad on võimelised rääkima?", vaid hoopis "Kas nad on võimelised kannatama?". Miks me arvame, et loomade eksistentsi eesmärgiks on olla inimestele kasulikud? Ja et seega neil pole õigust kannatustevabale elule? Kuna inimene on kõigist teistest liikidest "parem"??? Nende teemadega seoses kavatsen hankida Peter Singeri raamatu Animal Liberation, mis räägib loomade õigustest. Loomad pole mõeldud meile ei söögiks, riietuseks, eksperimenteerimiseks, meelelahutuseks ega kuritarvitamiseks.

Praktikas on aga suhteliselt keeruline loomade õiguste kõiki aspekte rakendada ning eelpool mainitud mõtete kirjapaneku eesmärk pole kõigist kohe taimetoitlasi teha, vaid pigem ärgitada mõtlema, kuidas oleks võimalik elada viisil, mis loomi vähem kahjustaks. Halvaks näiteks siinjuures USA, kus loomi piinatakse (Food, Inc.) selle nimel, et oleks üha rohkem toitu, mida inimesed tegelikult ei vaja, tulemuseks aga massiline (sõna otseses mõttes) ülekaalulisus ja toidu äraviskamine. Siit tekibki küsimus, et kui kannatavad nii loomad kui tarbijad, siis miks üldse süsteem toimib? Siingi tuleb vist kiigata kurjalt kapitalismi ja suurkorporatsioonide poole, mis kasumile orienteerunult üritavad muuta tootmist üha suuremaks ja odavamaks ning seeläbi ka tunduvalt ebakvaliteetsemaks. Olen suht kindel, et ka kõige veendunumad lihalembid tahaksid, et nende lihakäntsakas poleks täis topitud kasvuhormoone ja antibiootikume. Äkki oleks lahenduseks tarbida nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik? Ehk siis süüa liha harvem, tagada söögiks kasvatatavatele loomadele korralikud elutingimused (isegi siis, kui see tähendab toote eest rohkem maksmist, näiteks osta liha, piima ja mune väiketalunikelt), mitte kanda karusnahkseid kasukaid, keelustada loomade kasutamine meelelahutuses (eriti, kui meelelahutus on seotud vägivallaga). Miks ei võiks ühe loomaliigi (st inimese) domineerimise ja sellega kaasneva teiste liikide ekspluateerimise asemel püüelda võrdsema kooseksisteerimise poole?