Vaatasime eile ETV arhiivist dokfilmi "Tähelepanu, start!" ühe väikese poisi koolikatsete kadalipust. Jube nukker hakkas, sest katseid peab tegema igasse Tallinna "eliit"kooli; sest enne katseid toimub drill; sest pärast katseid toimuvad läbikuulamised ja pahandamine, kui "lammas" kirjutati "lamas"; sest "edukas" ja "väärtuslik" inimene on poliitik (???) või professor; sest Selveri kassapidaja = "läbikukkumine" (???); sest...
PS. Viimasel ajal on siin kuidagi vaikne. Aga pole hullu, see annabki kinnitust meie varasemale arvamusele, et vahtrasiirup on hooajaline projekt, mis vaikselt ära tudile peab minema.
25 kommentaari:
Kas sina, Liina, mitte ise ju "eliitkoolis" käinu pole?
Väikelaste drill käib seetõttu, et kõik emad-isad tahavad ju parimat ja selge on see, et kahjuks on praegu ainult mõned koolid, kus õppimist tõeliselt väärtustatakse (või noh, kus sa kolki ei saa, kui sulle õppida meeldib ja kus õpetajadki oma ala hästi tunnevad..). Ja niipalju kui ma koolieelikutega kokku puutunud olen, siis neid see üldse ei heiduta. Pigem on nad ise aktiivselt nõus osa võtma, sest selles eas on nad päris teadmishimulised ja iga uue 2+2=4 teadmisega saab vahvasti vanavanemate eeski eputada ja kiidusõnu norida. Ainsad, kes sellest katsete tegemisest närvivapustuse saavad, on lapsevanemad.
Ma ei teeks "eliit"koole päris maatasa, sest minu meelest saab sealt päris hea kasvatuse. Ja sealne seltskond on hirmsasti kirju, aga samas on kõigil olemas kindel eesmärk korralikult kool ära lõpetada ja elus hästi hakkama saada. Kindlasti pole mul midagi selveri kassapidajate vastu, aga samas ma poleks ilmselt olnud rahul, kui ma selle elukutse endale valinud oleksin. See "selveri kassapidaja=läbikukkumine" koolijuhi sõnavõtt on halvasti sõnastatud. Ma julgeks arvata, et ei peetud silmas kassapidajaid ja koristajaid kui läbikukkujaid, vaid rohkem ehk seda, et kui ise oled edasipüüdlik ja sul on arenemiseks sobiv keskkond, siis suudad lennata kõrgelt.
Ja veel - ma arvan, et ega sinagi ei oleks see inimene kes täna, kui sul poleks olnud kooliajal sellist sõpruskonda ja võimalust soodsaks teadmiste omandamiseks, või mis sa arvad?;)
Ma usun, et 11 aastat "eliit"koolis annab mulle võib-olla natuke õigust ka kritiseerida. Samas loodan, et tulemuseks pole olnud niisama lahmimine, vaid põhjendatud kriitika. Tahaks veel rõhutada, et sellesama "eliit"kooli gümnaasium oli minu jaoks positiivne kogemus, just eelkõige väga paljude lahedate ja oma ainet armastavate õpetajate tõttu. Ja kindlasti ei oleks ma see, kes ma praegu olen ilma selle koolikeskkonna ja sõpradeta.
Küll aga ei saa ma jätta kritiseerimata esimesse klassi sisseastumist. See "parim", mida vanemad lapsele tahavad, on paratamatult tihedasti seotud "edu"diskursusega ja sellega, mida parajasti väärtustatakse. Ning kommentaarist kumab läbi arvamus, mida ma väga hästi oma koolist mäletan ehk siis "eliit"kool kui õppimiskallakuga kool. Julgen sügavalt kahelda, et ainud need koolid kujutavad endast "õppimise oaase" keset "harimatuse kõrbe"...
Ja kas või sellest filmist oli väga hästi näha, millist survet lapsele avaldati, et katsed edukalt läbitud saaks. Ei usu, et kõigil lastel täiesti suva on, kui nende jaoks kõige olulisemad inimesed mõista annavad, et kooli sissesaamine on eluliselt oluline. On olnud ka juhtumeid, kus lapsed katsetel suurest ärevusest püksi teevad jne.
Häiriv on see, et juba esimesest klassist peale tekitatakse väikeste laste hulgas hierarhia, esiteks selle läbi, et kes millisesse kooli sisse saab ja teiseks läbi hinnete ("tal ei läinud nii hästi, sai nelja" olen mina algklassides kuulnud).
Aga jah, ma olen ka see lillelaps, kes algklassides üldse hinnete panemise ära kaotaks ja laste kehalist arengut (just kehataju ja loovat liikumist) propageeriks...
Mis sellest saatest (ja ka järgnenud kommentaarist) minu jaoks kõlama jäi, on see suhtumine, et kõik on küll võrdsed, kuid ühed on siiski "võrdsemad" ning väärivad seetõttu nö "paremaid" õpetajaid ja paremat õpikeskkonda. Need lapsed, kes nendesse "eliitkoolidesse" esimesse klassi sisse saavad, ei ole targemad või paremad kui nende nö "tavakoolidesse" minevad eakaaslased (kes küll ei saagi kunagi teada, et 2+2=4, nagu nüüd selgus). "Eliitkool" ei ole midagi muud kui üks ühiskonna sisemise ebaõigluse väljendusviis. Pestus-kustus-kammitus ja vanade iganenud dogmade pähetuupimine ei tee kellestki "paremat" inimest.
Kõigepealt, eelsõnana, ma nõustun igati teie kriitikaga algkooli katsete suunal, aga see on piisavalt kompleksne küsimus, tundumaks et saatana advokaadi mängimine võib diskussiooni ehk natukene edasi viia.
Ma nimelt vormistaks natuke ümber eero statemendi "võrdsetest" ja "veel võrdsematest", lihtsalt et juhtida tähelepanu rohkem süsteemsetele probleemidele, ja vähem konkreetsetele case-studydele. Ma arvan, et suur osa lapsevanemaid ei taha mitte mingit "võrdsetest võrdsemat" õpikeskkonda (kuigi paljudele muidugi meeldib ka ennast tunda teistest paremana...), vaid lihtsalt normaalset õpikeskkonda, kus on mõistlikud õpetajad, mõistlikud lapsed ja lapsevanemad, pole probleeme narkomaania, vägivalla jmt-ga, ning eliitkoolid täidavad lihtsalt selle niši.
Teisisõnu, ma arvan et selle asemel et küsida mis eliitkoolidel viga on, peaks võib-olla küsima miks ei taheta lapsi panna tavakoolidesse, ja mida võtta ette selleks et seda vahet õppekvaliteedis ja keskkonnakvaliteedis kahandada. Ma kardan, et radikaalsete muutustega, nt. eliitkoolide kaotamisega saavutame ainult selle, et nõudlus jääb alles, avalik pakkumine aga kaob, ning me saame probleemsete, ent siiski avalik-õiguslike eliitkoolide asemel USA stillis erakoolid, kus distsipliini, õppekvaliteedi jmt tagavad vanemate paksud rahakotid, mitte avalik huvi. See tundub mulle igati halvema variandina kui praegune süsteem.
Nii et ravigem haigust, mitte sümptomeid.
Ehk siis AINULT "eliitkoolides" on normaalne õpikeskkond, mõistlikud õpetajad, mõistlikud lapsed ja lapsevanemad, pole probleeme narkomaania ja vägivallaga???
Kahtlen sügavalt. KUID ma ei arva ka, et "eliitkoolid" peaks ära kaotama, lihtsalt nad võiksid eksisteerida peamiselt gümnaasiumiastmes.
Ehk siis eeldus, et kõik "tavakoolid" on narkopesad, kus kõiki "õppida tahtjaid" läbi pekstakse, kus on "ebanormaalsed" õpitingimused, kus puuduvad oma ala tundvad õpetajad ja "mõistlikud" lapsed?? Kust sellised eeldused? (Eriti tuletades meelde seda hiljutist narkoprobleemi TPL-s, millest Leesi telekas ka rääkis: "miks te arvate, et 'eliitkool' jääb puutumata ühiskonnas toimuvatest nähtustest?")
Olles ise käinud 9 aastat väikeses põhikoolis (ja saamata kordagi peksa, oh õudust), jääb mul arusaamatuks, kust sellised stereotüüpilised "tavakoolide" ettekujutused tulevad?
Ma olen nõus, et sellel fenomenil on sügavamad strukturaalsed tagamaad, kuid põhjus ei ole selles, et kõik "tavakoolid" kuidagipidi halvamad oleksid. Tegemist ei ole põhjendatud hirmuga.
Ja ükskõik, mis see probleem ka ei oleks, siis lahendus ei ole kohe kindlasti mitte see, et normaliseeritakse praegune kord, kus luuakse mõned sümboolselt kõrgema staatusega "õppimiskallakuga" (haha) koolid, marginaliseerides seeläbi teisi (mida kõik need eelpooltoodud eeldused kahtlemata teevad).
of koors not, aga erinevalt tavakoolidest on eliitkoolid teeninduspiirkonnata koolid (sellest ka katsed), nii et vanemate valik on tavaliselt kas: saata laps elukohajärgsesse kooli ja visata kulli ja kirja; või panna laps katsetele.
Loomulikult mõtleb normaalne lapsevanem enne kolm korda mis ohverdused tema laps normaalse õpikeskkonna eest tooma peab, ja siin on terve hunnik tõmbe-ja-tõuketegureid mis seda otsust mõjutada võivad (erinevad sotsiaalsed stigmad mis mõlema koolitüübiga seotud on, sotsiaalamajanduslikud võimalused, traditsioonid jne), aga ma arvan et jääda selle küsimuse arutamisel puhtalt eliitkoolide või eliitkoolide riikliku regulatsiooni tasandile on liiga reduktiivne. Pigem peaks mõtlema haridussüsteemi kui sellise efektiivsuse üle - ja mõistagi ei oska ma selle kohta midagi targemat öelda, sest erialased teadmised puuduvad..., nii et selle koha pealt hiljem jätkame (sest praegu pannakse raamatukogu kinni...)
ühtlasi, katsume vältida õlgmehi, eksju, loomulikult ei väida ma et "kõik tavakoolid on narkopesad", ma olen kolm aastat elanud väga laheda tavakooli kõrval, aga statistiliselt olulised erinevused siiski eksisteerivad, eriti kui me võrdleme võrreldavaid koole (st. valdavalt linnastunud alades jne) - USAs on need erinevused mõistagi palju rõhutatumad kui eestis...
ajah, ja "narkoprobleemid" oli muidugi, üks, ilmselt kõige väiksem osa minu argumendist, (lisaks institutsionaalsele kultuurile, õppekvaliteedile, üksikõpilasele pühendatud ajale, jne jne jne) aga see selleks...
"NORMAALNE" õpikeskkond? Ehk siis sa ju ikkagi stigmatiseerid "tavakoole"... Ning samamoodi, nagu need, kes midagi "eliitkoolidest" ei tea, ei tohiks neid ühe vitsaga lüüa, siis ei tohiks ka ainult "eliitkooli" kogemusega inimene "tavakoolidele" ära panna...
Tsiteerides sind, Aro: "[kus] pole probleeme narkomaania, vägivalla jmt-ga, ning eliitkoolid täidavad lihtsalt selle niši". Nüüd one aeg iseendale diskursusanalüüsi teha ja neid dualistlikke eeldusi näha. St see "õlgmees" ei ole minu ehitatud.
Ja ma ei näe seda põhjust, miks praegused Eesti "eliitkoolid" väga palju erineksid nendest USA erakoolidest. Eesmärk ja eeldused selle taga on ju samad.
Ja üldse, kas need erinevused "eliitkoolide" ja "tavakoolide" vahel ei ole mitte hoopis tagajärg, mitte nende sinu vihjatud statistiliste erinevuste põhjus? Või suisa isetäituv ettekuulutus, st rahastamise ja sümboolse kapitali spiraal?
PS. Ma kahtlen, kui hea insighti annab "tavakooli" kõrval elamine (sic!)...
PPS. No hard feelings
tead, aga mina julgen küll öelda, et see pestud-kustud-kammitud, ära-teksapükse-kanna, teeme-peale-tunde-kohustusliku-kunstiajaloo-testi ja muu selline tegi minust parema inimese kui ma oleks olnud kusagil mujal koolis. Kuna ma lävisin kooliväliselt hoopis teistsuguste inimestega, kellel olid teised prioriteedid peale õppimise, siis julgen väita, et ilma selle koolipoolse pushimiseta (ja võistlushimuliste klassikaaslasteta, kes igas aines viisi püüdsid ja tõepoolest intelligentsed inimesed olid juba ka keskkoolis) ei oleks ma siin kus praegu. Õppimisvõime on olemas ja päheõppimisega ei ole mingit probleemi, ainult motivatsioon puudus tänu sõpruskonnas levinud hoiakutele. Tuhat tänu, et leidus selline koht, kus pandi aru pähe.
PS. @ Aro: Aa ja selle esimese poindiga, et peaks mõtlema pigem "mida võtta ette selleks et seda vahet õppekvaliteedis ja keskkonnakvaliteedis kahandada" olen täiesti nõus. Või noh, seda ma ebavõrdluse all silmas pidasingi. Just to make that clear.
Ja et sellele järgnev diskussioon kokku võtta: esimese asjana oleks vaja lahti saada sellest arvamusest, et on miskisugune kvalitatiivne vahe "eliitkoolide" ja "tavakoolide" vahel, kuna just see arvamus taastoodabki seda nõudlust "eliitkoolide" järele. Ja sealt ka see self-fulfilling prophecy.
Mina olen käinud "tavakoolis". Ja meie koolist on kavanud välja väga edukaid inimesi. Tooks näiteks mõned nimed: Wimberg, Kleer Maibaum, Kaspar Kaljas ... Samuti oli meil väga silmapaistvaid õpetajaid. Aga see selleks.
Olla pestud-kustud-kammitud, laia silmaringiga, suure lugemusega, analüüsivõimeline on võimalik ka "tavakoolis". Omada häid sõpru, kes sind elus toetavad, on samuti võimalik "tavakoolis". Ja olla andekas saab olla ju kõikjal!
Mina tahaks siinkohal juhtida tähelepanu sellele, mis teeb koolikatseteks tuupimine väikese lapsega. Enamasti viiakse seda õppimist läbi ju õhtusel ajal, kui lapsevanem on töölt koju tulnud. selleks ajaks on lapse närvisüsteem juba väsinud ja tekib lapse ülekoormamine. Vanuses 3-6 õpib laps midagi palju väärtuslikumat kui matemaatilised teadmised: ta omandab sotsiaalsed oskused ja iseseisva toimetuleku teatud olukordades (näiteks oma emotsioonide väljendamise aksepteeritaval moel). Kui me koormame lapse üle raamatuteadmisega, siis ei mahu need eluks vajalikud teadmised enam ära. Halvemal juhul võib ülekoormatud närvisüsteem lihtsalt "lühisesse" minna: laps võib ära unustada mõned omandatud oskused (näiteks kaotada kontrolli oma lihastegevuse üle). Rääkimata sellest, mis teeb lapsega teadmine, et "ta pole piisavalt hea".
PS. Ärge oma blogimist lõpetage! Me ikka loeme. Kõik eestlased on lihtsalt õues ja vaatavad, kuidas LÕPUKS lumi sulab. Varsti oleme arvutite ees tagasi!
ma ise mäletan küll "eliitkooli" sisseastumiskatsetest niipalju, et minu vanemad mind ei pushinud, tegin katsed paari erinevasse Tallinna kooli. Ühtede katsete ajal olin parasjagu kodus haige, aga palavikku enam polnud ja ilmselt polnud siis ka enesetunne halb, sest ma ISE tahtsin minna katsetele. Mäletan, kuidas ema veel küsis, et mis sa arvad, äkki ikka saaks enne terveks. Aga tahtsin, vot. Ja ei mingit šokki, püksipissimist ega nuttu, käisin ära.
Ja mulle meeldis väiksena emaga etteütlusi teha ja arvutada, sest ma sain emaga nii aega veeta. Ja mulle meeldis kooli mängida. Võibolla ma olen siis kummaline. või suutsid minu vanemad siis normaalseks jääda.
Ikkagi olen ma seda meelt, et mitte katsed ei heiduta lapsi, vaid nende ebastabiilsed vanemad, kes sellel ajal hulluvad ja oma närvilisuse laste peal välja võivad elada.
Ja muideks - laps ei võta kunagi endale ise pähe, et "ma ei ole piisavalt hea". Sellise mõtte võivad talle pähe panna ainult emad-isad, kes ei suuda oma last julgustada ja talle kaasa elada. Vanemate käitumisest sõltub ikka lapse puhul vaat et kõik.
Ja Eero - on olemas praegu kvalitatiivne vahe koolide vahel, tunnista seda või mitte. Selge see, et igas koolis on helgemaid päid. Aga mis on halb, kui õppimishimulisemad ja hea koduse kasvatusega lapsed kusagil kokku saavad? Nii õpetamise kui õppimise kvaliteet on parem, kui õpilaste tase on ühtlane ja inimesed on tulnud kooli õppima.
Tuli meelde veel, et paar aastat tagasi jooksis see film "Klass". Mul läks süda pahaks seda filmi nähes ja ei suutnud ära imestada, kes küll nii rõlge stsenaariumi on välja suutnud mõelda. Samas tuttavate hulgas kuulsin, et selline võib olla nii mõnegi kooli argipäev... Vot see panigi mõtlema, et tõepoolest koolil ja koolil on vahe.
See, kas kõik "tavakoolid" on "pahad" ja "eliitkoolid" on läbinisti "head", jätaksin ma põhjalikuma analüüsi teinud spetsialistide hoolde. Tegelik küsimus keerleb ju praegu sisseastumiseksamite ümber. Soovitan lugeda Eesti Ekspressis ilmunud artiklit, kus oli juttu Rocca al Mare kooli sisseastumiseksamist. Sealses artiklis räägib pedagoog, kuidas lapsuke lasi eksamil suurest pingest püksid täis. Selge see, et vanemaid on igasuguseid, kuid kas riik, harisdussüsteem peaks lapsi sellisesse olukorda panema?
Anonüümne: "Klassi" tsenaarium võib aset leida ka "eliitkoolis". Siinkohal ei heida ma õhku lihtsalt sõnakõlksu, vaid tuginen pedagoogide ja õpilaste juttudele.
Väikesed inimesed on ju erinevad täpselt samamoodi nagu täiskasvanud. On täiskasvanuid, kes suudavad laval esineda ja auditooriumi ees ettekannet teha silmagi pilgutamata ja on ka neid täiskasvanuid, kes laval sõnagi suust ei saa ja püksi teevad. Nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid reaktsioone stressiolukordadele. Iga lapsevanem peaks ju ometigi teadma, milline tema laps on - kas võtab asja rahulikult või tekib stressiolukorras kaos.
ja ilmselgelt haridussüsteemis selline olukord ju tekib, sest koolis peavad ju käima KÕIK lapsed ja kõik koolid ei saa ja ei peagi oma õpilasi valima.
Nii muuseas veel:
kui sinu maja vastas asuksid kõrvuti kaks kooli - üks katsetega kool, kus sa tead, et tase on ühtlane ja tulemused head; kuhu minnakse hea tujuga koolimüts peas; kus tehaksegi tunniväliseid kunstiajaloo ja kultuuriteste; ei käida dressis ja nabapluusiga (ja nii edasi, nii edasi), ja siis teine, ilma sisseastumiskatseteta piirkonnakool, kuhu paratamatult satub kirju rahvas, kus tase ei saagi olla ühtlane ja kus lihtsalt ei saagi tunnis võtta nii palju edasi kui helgematel peadel tahtmist oleks, siis kuhu sa oma uudishimuliku, aktiivse ja iseteadliku lapse paneksid, kui aeg nii kaugele jõuaks?
Ausalt öeldes paneks mina oma lapse pigem Waldorf-tüüpi kooli (või Jaanika juurde koduõppesse:D). Ja kui seda varianti poleks, siis pigem "tavakooli" kui "eliitkooli". Ja siis gümnaasiumi puhul las otsustagu ise, mis parem tundub.
PS. Äkki avaldaks kommentaare oma nime alt?
Hmm.. No kui oma arvamus "tavakoolide" kohta kujundatakse filmi "Klass" järgi (wtf?) ja öeldakse pmst, et aga üks laps JU VÄÄRIBKI seda "paremat koolikeskkonda" (millele ma julgeks ka vastu vaielda) kui teine, siis I rest my case. Ja paneks ka lapse Jaanika juurde :D
aga miks sa oma lapse tavakooli paneksid? teades seda, et algklasside ja põhikooli aeg mängib lapse iseloomu ja väärtushinnangute kujunemises ju eriti olulist rolli. Tehtud ju erinevaid uuringuidki identsete kaksikute kohta, kes eraldi koolidesse pannakse, et kuidas nende iseloomud paari aastaga kardinaalselt muutuda võivad.
Igatahes mu pikkade sõnavõttude mõte on olnud see, et kui ma oleksin lapsevanem, siis ma lihtsalt tahaksin oma lapsele parimat ja tean neid koole, kus mu süda rahul oleks.
Kas "tavakool" = dressi-ja teksapüks ja üldine kultuuritus? Ja raamatuid ei loeta ja kunstimuuseumisse ei ole iial asja? Ma arvan, et kõik see tuleb pigem kodust.
PS! Ka Keilas asuval Waldorf-koolil olid varem sisseastumiseksamid. Samuti huvituti vanemate töökohtades, huvialadest-hobidest. Registreerimine 2010/11 õppeaastaks on alanud ja ankeet tundub küll esmavaatlusel suhteliselt lihtne, aga ei tea mida see lapse "koolivalmiduse" hindamine ja perevestlus endast kujutavad.
http://www.erakoollate.ee/
Ma olen endast vist vale mulje jätnud :D
Mina ise panen oma lapsed Keila Waldorf-kooli (loodame, et finants ja logistika lubavad seda). Ka algklasside osas on koduõppe-plaan olemas.Algklasside osas ma kindlasti välistaks "eliitkooli", pigem valiks "tavakooli". Ja kujutage ette: ka mina soovin oma lastele parimat :)
Aga nüüd konkreetsemalt Keila Lättest. Koolivalmidust hinnatakse vestluse käigus ja nende laste osas, kes lasteaias ei käi, sest muidu tehakse seda lasteaia poolt. Küsimuse alla jäävad lapsed, kelle sünnipäev jääb väga lähestikku 1.oktoobrile. Lähen veel rohkem teemaväiseks ja ütlen, et tegelikult peaks kuupäevad ja kohustusliku 7. eluaasta ära kaotama, kuna lapsed on erinevad ja kõigi koolivalmidus ei saabu 7. eluaastaga. Palju on siinkohal räägitud poistest. Väga lihtsalt võib koolivalmiduse kohta öelda: kas laps on valmis õppima või tahab ta pigem veel mängida (ja KINDLASTI mitte ei mõelda selle all seda, kes andekas ja kes mitte!).
Perevestlus viiakse läbi vanematega (tegelikult toimub kogu vestlus koos vanematega). Waldorfkoolides käib väga tihe koostöö pere ja kooli vahel, et tagada lapsele harmooniline ja terviklik areng. Nüüd sai väga teemaväline.
Aga tagasi teema juurde tulles: minu meelest on kõige kurvem suhtumine, mida propageeritakse seoses "eliitkooliga" ja mis kumab läbi ka siinsetest postitustest. Justkui on osad inimesed erilisemad ja võrdsemad ja paremad, kui teised. Sellise vahe teeb sisse isegi riik, kes jagab raha esmalt "eliitkoolidele" ja kui üle jääb saavad ka "tavakoolid".Selline suhtumine jääb külge ka lastele. Aia tagant "tavakooli" vaatamine ei tee kedagi asjatundjaks. Pigem kõlab see loomaaia külastuse moodi.
Ja olen ka nõus Kadriga, et kultuursus ja kultuuritus saavad siiski alguse kodust.
Toon ära ka Eesti Ekspressis ilmunid artikli. Seal piltide juures on ka näha üks sisseastumiseksami näidis.
http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/uledrillitud-laps-tegi-pinge-tottu-katsetel-puksid-tais.d?id=29548429
Postita kommentaar