Eilses Päevalehes ilmus artikkel burkandusest, täpsemalt seaduseelnõust, millega kavatsetakse Prantsusmaal keelata avalikes kohtades burka kandmine, st lisaks praegu kehtivale koolikeelule ei tohiks tulevikus ka haiglatesse ega ühistransporti burkasse riietatuna ilmuda. Kuna meid Eeroga mõlemaid see teema huvitab, siis otsustasime kahasse kirjutada. Täpsustuseks niipalju, et burka on tervet keha kattev riietus (+nägu on täiesti kaetud) ja hijab pearätt, st nägu katmata.
Tegin prantsusekeelses meedias (Le Figaro) veidi nuhkimistööd, et aru saada, kuidas on võimalik säärast räiget diskrimineerimist ratsionaliseerida ja põhjendada. Mõningaid noppeid siis...
Esiteks, kuna Koraan ei keela näo paljastamist, on tegemist "religioosse patoloogiaga". Kindlasti on mu vastuväitesse sisse kirjutet ateistlik eelarvamus, ent kas pole ükskõik millise pühakirja tõlgendamine ja siis rida-realt järgimine VÄGA suhteline ja fantaasiarohkusest sõltuv tegevus? Kui osad inimesed tõlgendavad Koraani nii, et nad peavad ennast maksimaalselt katma, siis "valetõlgendusele" rõhuda, eriti kui "õigesti" tõlgendavad Lääne ühiskonnast pärit inimesed, on suhteliselt kitsarinnaline. "Autor on surnud" ja igaühe tõlgendus ühtemoodi õige.
Teiseks põhjenduseks toodi, et täielik kaetus võimaldab end kaitsta Läänemaailma üleseksualiseeritud ühiskonna eest (ja millepärast see halb on?). Olen samuti arvamusel, et Lääne ühiskond on liiga üleseksualiseeritud ja fakt, et me oleme harjunud igas reklaamis implanteeritud rinnapaari nägema, ei tähenda, et see peaks kõigi jaoks norm olema. Sellest üleseksualiseerituse väitest lähtudes on burka kandmine igati loogiline tegevus. Ausalt öeldes ei riiva burkasse riietatud naine silma (on lihtsalt harjumatu), vastupidiselt panin-peapaela-seelikuks-ja-dekoltee-ulatub-nabani indiviididele (siinkohal personaalne arvamus).
Kolmandaks arvatakse, et burkat kandvad naised tahavad kuuluda radikaalse islami eliiti. Kui on juba tekkinud arvamus islam = terrorism, siis pole raske jõuda hirmu külvavate argumentideni, mille kohaselt naised, kes kannavad burkat, on radikaalid ja hauvad kurja plaani kõiki õhku lasta.
Kui minna veel seaduse rakendamisega seotud absurdsustesse, siis oleks väga huvitav teada, kuidas see asi reaalselt toimima hakkab. Juhtub burkasse riietatud naisel tänaval (nii armuline, tänavatel veel lubatakse burkas liikuda) mingi õnnetus, mis vajab haiglasse toimetamist. Kas arst keeldub naist ravimast, kui too burkat ära ei võta? Või palgatakse ühistransporti turvamehed, kes burkadega naised metroost ja bussidest "teisaldavad"?
Minu meelest pole ükski argument piisav, et hakata burkat kandvaid naisi nii räigelt diskrimineerima, keelates neile seeläbi juurdepääsu haridusele, arstiabile ja transpordile. Sarkozy hiilgab juba pikemat aega nii Põhja-Aafrikast tulnud mustanahaliste immigrantide kui ka islamiusuliste (mis sageli ka kattuvad) avaliku hukkamõistuga. Ungari immigrandist võiks ju millegipärast eeldada, et immigratsiooniteemadel näitab ta üles vähegi tolerantsust...
Side lõpp, kuivõrd Eero tahab ka kribamisruumi. Postitused kipuvad alati millegipärast jube pikaks minema...
***
Burka küsimus, nagu näha, on väga keeruline. Prantsuse retoorikasse paistab olevat sisse ehitatud kaks eeldust: (a) kui neil naistel oleks valik, siis nad ei kannaks burkat ega hijabi ehk nad tuleb "vabastada" ning (b) burka lubamine (st mitte-keelamine) ohustaks kuidagipidi prantsuse kultuuri, ühiskonda, laïcité'd (ilmalikkust), etc.
Alustan esimesega. Dilemma on olemas, kuid kas see saab olla eeldus (et kõik naised, kes kannavad burkat, on selleks sunnitud)? Ühelt poolt taandub see fundamentaalselt vabadusele; täpsemalt vabadusele teha ka seda, mis teistele tundub mitte-vaba, nii kaua kuni sellega kedagi teist ei kahjustata. Samamoodi nagu keegi ei tohiks sind keelama tulla näiteks siis, kui tahad oma auto külge lehvima panna Eesti lippu (mis on ühelt poolt riikliku/rahvusliku diskursuse tagajärg, teisalt aga "vaba" soov oma identiteeti/kuuluvust demostreerida), samamoodi ei tohiks keegi sind keelata siis, kui soovid kanda burkat või mistahes muud identiteedi sümbolit. Muidugi, nagu Liina kirjutas, on burkal ka palju praktilisemaid väärtusi.
Muidugi ei saa ka eitada või tähelepanuta jätta seda diskursiivse sunni argumenti. Kuid kuidas saab eeldada, et kõik naised kaasaegsel Prantsusmaal, kes kannavad burkat, on selleks sunnitud? Kuidas näiteks seletada ateistlike vanemate tütarde soovi kanda hijabi? Diskursiivse pluralismi tingimustes muutub inimese valik palju vabamaks, võrreldes ühiskonnaga, kus surutakse peale üht kindlat korda või normi (promogu see siis ilmalikkust ja rahvuslust või islami kombestikku). Olles ühelt poolt küll väga kriitiline rahvusluse ja religiooni jms teemadel, siis lõppkokkuvõttes on eneseidentifitseerimine ja -väljendamine suhteliselt vaba, tee seda siis kas burka või sinimustvalge riietuse abil. Ehk siis: mismoodi on burka kandmine hullem (või vähem vaba) kui "kodanikureligiooni" (st rahvusluse) kõiksugused ilmingud?
See toob mind teise eelduse juurde. Kuidas suhestuvad burka ja Prantsuse sekularism (ilmalikkus)? Või sõnastades teisiti: on Prantsusmaa üldse sekulaarne? See sõltub muidugi sellest, kuidas sekularismi defineerida, kuid rõhutades uuesti natsionalismi ja religiooni tohutuid sarnasusi ning katoliku kiriku tegelikku mõju Prantsusmaal, siis… Võitlus on suunatud silmnähtavalt üheselt just islami vastu.
Üldse on viimasel ajal tekkinud suur meediamull seoses väidetava Euroopa "islamiseerumisega" (alustades või Pulleritsu kirjutisega, mis oli rumal nagu alati). Et üks kultuur tuleb ja sööb teise, väidetavalt "põlise" kultuuri välja. Hmmm, kus ma seda veel näinud olen? Mitte kellelegi ei tundu probleemi tekkivat näiteks nö läänestamise või amerikaniseerimisega, toimugu see avalikult (khmm, sõda Iraagis ja Afganistanis?) või peidetult (k.a läbi mäkdoonaldsite leviku). Või tuletades meelde ka kolonialistlikke moderniseerimisteooriaid. Kuid islam, väidavad need ksenofoobid, käib teatavasti vastu "Euroopa väärtustele". Sellisel juhul tahaksin ma teada, mis asjad on need müstilised "Euroopa väärtused" ja kas nende seas on ka diskrimineerimine usutunnistuse põhjal?
Siit veel kaugemale minnes: kas "autentne" kultuur, millest kümne küünega kinni hoida, on üldse olemas? Kultuur, mis on juba ise äärmiselt hägus mõiste, ei ole midagi staatilist, homogeenset, ürgset; kuigi nii seda just kujutatakse. See on kujunenud ja kujuneb edasi läbi erinevate kontaktide ja teiste "kultuuride" mõjutuste. "Autentsus" on pigem poliitiline doktriin, mitte midagi enamat. Aga see on juba pikem ja komplekssem küsimus, millest ma kirjutan ühes aines suisa term paperi.
Ühesõnaga, kuigi ma vist pakkusin rohkem küsimusi kui reaalseid vastuseid, siis ühes olen ma kindel: burka keelamine ei ole kuidagi õigustatud.
PS. Mu suahiili keele loengus kannab samuti üks tütarlaps burkat.
***
Burka küsimus, nagu näha, on väga keeruline. Prantsuse retoorikasse paistab olevat sisse ehitatud kaks eeldust: (a) kui neil naistel oleks valik, siis nad ei kannaks burkat ega hijabi ehk nad tuleb "vabastada" ning (b) burka lubamine (st mitte-keelamine) ohustaks kuidagipidi prantsuse kultuuri, ühiskonda, laïcité'd (ilmalikkust), etc.
Alustan esimesega. Dilemma on olemas, kuid kas see saab olla eeldus (et kõik naised, kes kannavad burkat, on selleks sunnitud)? Ühelt poolt taandub see fundamentaalselt vabadusele; täpsemalt vabadusele teha ka seda, mis teistele tundub mitte-vaba, nii kaua kuni sellega kedagi teist ei kahjustata. Samamoodi nagu keegi ei tohiks sind keelama tulla näiteks siis, kui tahad oma auto külge lehvima panna Eesti lippu (mis on ühelt poolt riikliku/rahvusliku diskursuse tagajärg, teisalt aga "vaba" soov oma identiteeti/kuuluvust demostreerida), samamoodi ei tohiks keegi sind keelata siis, kui soovid kanda burkat või mistahes muud identiteedi sümbolit. Muidugi, nagu Liina kirjutas, on burkal ka palju praktilisemaid väärtusi.
Muidugi ei saa ka eitada või tähelepanuta jätta seda diskursiivse sunni argumenti. Kuid kuidas saab eeldada, et kõik naised kaasaegsel Prantsusmaal, kes kannavad burkat, on selleks sunnitud? Kuidas näiteks seletada ateistlike vanemate tütarde soovi kanda hijabi? Diskursiivse pluralismi tingimustes muutub inimese valik palju vabamaks, võrreldes ühiskonnaga, kus surutakse peale üht kindlat korda või normi (promogu see siis ilmalikkust ja rahvuslust või islami kombestikku). Olles ühelt poolt küll väga kriitiline rahvusluse ja religiooni jms teemadel, siis lõppkokkuvõttes on eneseidentifitseerimine ja -väljendamine suhteliselt vaba, tee seda siis kas burka või sinimustvalge riietuse abil. Ehk siis: mismoodi on burka kandmine hullem (või vähem vaba) kui "kodanikureligiooni" (st rahvusluse) kõiksugused ilmingud?
See toob mind teise eelduse juurde. Kuidas suhestuvad burka ja Prantsuse sekularism (ilmalikkus)? Või sõnastades teisiti: on Prantsusmaa üldse sekulaarne? See sõltub muidugi sellest, kuidas sekularismi defineerida, kuid rõhutades uuesti natsionalismi ja religiooni tohutuid sarnasusi ning katoliku kiriku tegelikku mõju Prantsusmaal, siis… Võitlus on suunatud silmnähtavalt üheselt just islami vastu.
Üldse on viimasel ajal tekkinud suur meediamull seoses väidetava Euroopa "islamiseerumisega" (alustades või Pulleritsu kirjutisega, mis oli rumal nagu alati). Et üks kultuur tuleb ja sööb teise, väidetavalt "põlise" kultuuri välja. Hmmm, kus ma seda veel näinud olen? Mitte kellelegi ei tundu probleemi tekkivat näiteks nö läänestamise või amerikaniseerimisega, toimugu see avalikult (khmm, sõda Iraagis ja Afganistanis?) või peidetult (k.a läbi mäkdoonaldsite leviku). Või tuletades meelde ka kolonialistlikke moderniseerimisteooriaid. Kuid islam, väidavad need ksenofoobid, käib teatavasti vastu "Euroopa väärtustele". Sellisel juhul tahaksin ma teada, mis asjad on need müstilised "Euroopa väärtused" ja kas nende seas on ka diskrimineerimine usutunnistuse põhjal?
Siit veel kaugemale minnes: kas "autentne" kultuur, millest kümne küünega kinni hoida, on üldse olemas? Kultuur, mis on juba ise äärmiselt hägus mõiste, ei ole midagi staatilist, homogeenset, ürgset; kuigi nii seda just kujutatakse. See on kujunenud ja kujuneb edasi läbi erinevate kontaktide ja teiste "kultuuride" mõjutuste. "Autentsus" on pigem poliitiline doktriin, mitte midagi enamat. Aga see on juba pikem ja komplekssem küsimus, millest ma kirjutan ühes aines suisa term paperi.
Ühesõnaga, kuigi ma vist pakkusin rohkem küsimusi kui reaalseid vastuseid, siis ühes olen ma kindel: burka keelamine ei ole kuidagi õigustatud.
PS. Mu suahiili keele loengus kannab samuti üks tütarlaps burkat.
11 kommentaari:
Ma ka ei pea seda õigeks, aga samas ma leian, et on veel olemas paremaid õigustusi sellise riietuse keelustamiseks.
Arusaam, et riik keelustab midagi ainult kahju 3ndale osapoole tõttu, ei ole enam ammu tõsi. Riik kaitseb inimesi pidevalt nii tema enda kui nt tema perekonnaliikmete või kultuuri halbade mõjude eest. Minu arvates oleks siin kohane tuua paralleel orjusega-- inimene ei saa ennast müüa enda õigusi äraandvasse tehingusse s t et riik kaitseb inimest tegemast talle kahjulikke valikuid (samuti on nii nt narkootikumide, turvavöö kandmise sundimisega jms).
Nüüd on küsimuseks muidugi, kuidas see riietus on kahjulik. See riietus sümboliseerib ju naiste mõttetust, allasurutust ja nende rolli selles usus. Ehk siis see on nagu ennastalandav riietus, enda identeeti haavav.
Samuti on meil nt keelatud sellised asjad, nagu polügaamia, inimest kahjustavad usurituaalid jms.
Olgugi, et need põhjendused ei ole ka piisavad, siis noh ma tahtsin välja tuua, et see alandav identiteedi värk on minu arvates ikkagi ainuke peamine argument hijabi kandmise keelustamise poolt.
Ma olen ka sellega nõus ja seda ma pidasingi selle dilemma ühe poole all silmas. Minu vaadet on aga mõjutanud Saba Mahmoodi "Politics of Piety" lugemine; ehk siis sa ei saa EELDADA, et kõik naised, kes hijabi või burkat kannavad, teevad seda seetõttu, et neid on selleks sunnitud (füüsiliselt või vaimselt). Kas see põhjus ei või olla sama, miks kannavad "Lääne" naised paljastavaid riideid, st sotsiaalne surve, mille sa võid muuta nö enda omaks (parafraseerides Heidi Purgat :D)?
Minu jaoks see kultuuri ja ühiskonna surve küsimus muidugi jääb väga suureks "aga"-ks, kuid seda ei tohiks ka vaadata ainult nö Lääne perspektiivist, noh et islam = naiste rõhumine. Burka kandmine võib olla samasugune "vaba" valik (jutumärgid seetõttu, et tegelikult ei ole sa sotsiaalsest survest kunagi päris vaba) nagu mistahes muu arvamuse omamine või riietuse kandmine või rituaali sooritamine. Vabadus teha asju, mis teiste (nt feministide) jaoks on mitte-vaba.
Riigi regulatsioon on siin keeruline küsimus, just selle (väära?) eelduse tõttu. Sellega sa ju tekitad lihtsalt teise meelevaldse normi? Noh, mis on "sekulaarne riietus"? Üks põhjustest Prantsuse antud keeldude taga on selgelt just teatav ettekujutus islamist, see ei ole inimeste kaitse religiooni rõhuvate normide vastu. See on selgelt just ühe kindla religiooni vastu.
Igatahes, minul lõplikku vastust ei ole. Kuid ühes ma olen kindel: mingi asja ÄRA KEELAMINE ei ole lahendus.
PS. Kui sooviks on islamiusku naisi kuidagipidi "vabastada", pakkuda alternatiivset diskursust selles diskursiivses pluralismis, siis seda saab teha ka teisiti. On täitsa olemas orge, mis on just suunatud sellele grupile ja mis aitavad vajadusel, naise soovil, nö uut elu alustada, juhul kui tegemist on patriarhaalse rõhumisega. Aga: jällegi, sellega asendad sa ju vaid ühe sotsiaalse normi teisega. Mis/kes on riik, et öelda, et nii, sina oled rõhutud, ma tulen ja toon su "õigele" poolele. Lahendus on pigem just, ennast korrates, diskursiivne pluralism (selles asjas olen ma täiega Rogers Smithi fänn).
Minu teada peaks olema Hollandis burka kandmine juba keelustatud. Turvalisuse huvides. Samuti ei tohi kanda maske jms.
Täiesti mõisetav. Pooldan!
Siin käisid külmemate ilmadega väga paljud inimesed nö maskidega, ainult silmad on näha. Noh, et nägu kaitsta...
Olen kuulnud intervjuud ühe eestlannaga, kes on moslem ja kannab hijabit. Tema sõnul pole selline riietus naiste ahistamiseks, vaid selline riietuse kandmine andis naistele võimaluse riietuda meestega võrtselt: enne olid naised poolpaljad. Selline naiste allasurumine ei ole seotud religiooniga vaid see on piirkondlik.
Ma arvan, et meil on islamist väga paljuski vale arusaam. Meedia on meid põhjalikult ära hirmutanud.
Absoluutselt nõus. Ja kust need arvamused tulevad? Hiljuti oli EPL-s ka üks väga hea artikkel sellest, kuidas Afganistani Eesti meedias kajastatakse: http://www.epl.ee/artikkel/493210
Ja paistab, et Euroopas üldiselt võrdsustataksegi mõnda Islami riietust kandev inimene automaatselt terroristiga. Ja naine mittevabana, keda "Lääne" inimene peab minema "vabastama". Kõik on eksperdid...
Ma ei ole küll arvamusel, et moslemid on kõik päh ja kannavad 99% pommivööd, aga siiski...
Minu jaoks oleks täiesti mõledamatu kui näiteks minu lapse lasteaiakasvataja kannaks burkat ja ma poleks eales näinud inimese nägu, kelle hoolde ma iga päev oma lapse usaldan.
Kadrile: ma arvan, et lapsed "lääne" lapsed kardaksid tädi, kes oleks riietatud musta burkasse ja seda mitte hirmu pärast islami ees. Sama hirmukõdi võib lapsele anda voodilina alla pugenud ema :P
Eerole: Väga põnev lugemine see EPL artikkel. Nüüd ootaks teilt antud teemal postitust :P Mis on küll pisut teemaväline, aga ma arvan, et hirm seagripi ees on ka suuresti meediamull.
Ma saan Kadri poindist täitsa aru, kuid nagu Jaanika ütles, see hirm on lapsevanema, mitte lapse oma. Lapsevanem, kes on pikalt tarbinud ja seeläbi internaliseerinud selle stereotüüpilise meediakujutise Islamist ja seda järgivatest inimestest, ning omab seetõttu eelarvamusi nende inimeste kohta. Oleks ma lapsevanem, sooviksin ma ka rohkem teada nende inimeste kohta, kellega mu laps päevast-päeva läbi käib, kuid see ei puuduta ju Islamit.
Jaanikale: absoluutselt! :)
Tegemist on siiski lapse hirmuga ja mitte, et ta kardaks pommivöö-legendi vaid pigem on hirm hoopis teisest killast. Nimelt on lapse jaoks olulised emotsioonid, mide burka edasi ei anna. Minu Kristofer kardab ka vahvat Eesti Politsei Lõvi-Leod, kõikki maske, päikseprille, põhimõtteliselt kõikke, kus inimese silmi/nägu ei näe.
Postita kommentaar