esmaspäev, 5. aprill 2010

Maalased


Jälle kord on teemaks loomad. Leidsin dokfilmi "Earthlings" ehk "Maalased" (kokku umbes 1.5 tundi), mis demonstreerib väga ilmekalt, kui võikalt inimesed teisi Maa asukaid ehk maalasi kohtlevad. Väga mõtlemapanev on väide, et loomade suhtes käituvad kõik inimesed nagu natsid. Ausalt öeldes ei olegi vist häirivamat ja šokeerivamat dokfilmi näinud: kaadrid varjupaigaloomade surnuks gaasitamisest, rebaste elusalt nülgimisest, delfiinide ja hüljeste surmaagooniast jne. Sellest hoolimata palun teil seda filmi ikkagi vaadata. Probleemi eitamine ei vähenda asjaolu, et see, mida inimesed loomadele teevad, on lihtsalt võigas; ning ebamugavustunne filmi vaatamisest on väike hind maksta, võrreldes sellega, mida kõike loomad inimeste pärast läbi peavad elama. Vastupidiselt loomadele on inimestel valikuvõimalus (näiteks süüa vähem liha (või üldse mitte), mitte kanda karusnahka, boikoteerida tsirkust jpm).




Sellega seoses ei suutnud ära imestada Kristiina Ojulandi mõttevälgatusi paar päeva tagasi antud intervjuust.
Ajakirjanik: "Julgete ühena vähestest kanda Brüsseli koridorides ka uhket karusnahka. Te ei karda loomaõiguslaste rünnakuid?"
Kristiina Ojuland: "Ei karda. Ma küsiks nende käest, kui palju nad näiteks liha söövad. See pidi olema Brüsseli naissaadikute hulgas suundumus, et karusnahka põhimõtteliselt ei kanta... Ja-jah, ma olen neid jubedusi näinud küll, mida seal kantakse. Mäletate, Nõukogude ajal oli meil kolme sorti pussakaid kasukaid müügil – hallid, mustad ja täpilised. Mõned naised käivad tõepoolest seal praegu ka sellistega ringi."

Muidugi, mis neist elusalt nülitud loomadest, peaasi, et Kristiina ikka Europarlamendis komplimente saaks. Eks loomaõiguslased ongi sellised inimesed, kellel pole midagi muud teha kui "ilusaid" riideid rikkuda ja siis minna lihakäntsakat järama.

10 kommentaari:

Liina ütles ...

Tere teile kaugele!

Madis tutvastas ükskord teie blogi, väga hea lugemine ja palju on naelapea pihta! Jäi enne saatmata, aga tahtsin täpselt sedasama filmi soovitada. Võimas kraam, pöörab palju sees ümber, õigeks.
[google video link, kus film tervikult: http://video.google.com/videoplay?docid=6361872964130308142#]

Muidu suur kevadine tervitus Tallinnast ja kõike paremat!

Liina V (Leenu sõps)

Liina ütles ...

Tere Liina, siin Liina:D
Suur aitäh täispika filmi lingi eest, toppisin selle kohe postitusse ka. Ei teagi, miks ise google video pääle ei tulnud...
Film oli tõesti võimas; mul tuli seoses ütlusega "mida külvad, seda lõikad" mõte, et omamoodi maksavad inimesed loomadele tehtud halva eest (eriti Põhja-Ameerikas) toitumisega seotud haigustega (morbiidne ülekaalulisus, kõrge vererõhk, II tüüpi diabeet, ateroskleroos) ja sinna ritta lisanduvad loomatööstuse jäätmetega seotud veereostus ja haigused. Ja tõesti ei suuda aru saada, kuidas Kanadas, mis muidu on kõigi sääraste teemade suhtes küllaltki eesrindlik, ei ole keelustatud hüljeste tapmist...

Jaanika ütles ...

Mina ei suutnud rohkem kui 13 minutit seda filmi vaadata. Tekib küsimus: kas me oleme üldse arenenud? Tundub, et meis on ainult kasvanud viha kõige vastu, mis meiega koos püüab eksisteerida.
Teine mõte, mis mul tekkis on seotud kasukatega. Esiteks tahan ma rõhutada, et igasuguste karvakraede kandmist ma ei poolda ja ma ka ei leia, et Mersus peab sõitma kasukat kandes (piisab ju mantlist). Kuid ma leian, et meie kliimas ühel õues liikuval inimesel peaks olema vähemalt lambanahkne kasukas, et soojas püsida. Kõikvõimalikud talvejopede valmistamine on küllaltki keskkonda kahjustav ja ka tuntud firmade küljes ripub silt "Made in Taiwan" (odav tööjõud). Lisaks sellele peab kasukas kauem vastu kui ükskõik milline jope. Muidugi ei pea selle kasuka saamiseks loomi piinama!

Liina ütles ...

Tänapäevase tehnoloogia juures on ka piisavalt tehismaterjale, mis sama hästi sooja hoiavad. Kui just loomulikku surma surnud lambalt nahka ära ei võeta, siis naha saamise eesmärgil looma tappa ei tundu (mulle vähemalt) õige. Eks kõige tootmisega on seotud odava tööjõu ja keskkonnaga seotud probleemid, samamoodi ka nahatööstuses, kuna mitte ükski nahk ei püsiks kaua ilma vängete kemikaalidega töötlemiseta, mille tõttu on näiteks Indias paljudel naha töötlejatel (kurva irooniana) nahakahjustused ja mürgiste aurude sissehingamisest tingitud respiratoorsed probleemid.
Ja lõppude lõpuks jõuame ikkagi selleni, et kas inimene on selles enda loodud hierarhias niipalju "kõrgem" ja "väärtuslikum", et tema vajaduste nimel võib teisi olendeid tappa?

Liina ütles ...

Tõesti paistab, et peaaegu kõikjalt pursukub inimestelt viha välja. Ainult loodus muidugi pole kannataja, inimeste üksteise vastugi puudub austus.
Ma suutsin lõpuni vaadata, tahtsin tõele näkku vaadata (mitemete hingetmbepausidega küll). Aga nüüd on raske villaseid sokkegi kanda. Kui meil inimestel mingi käänu pealt on kõrgemalt ja peenemalt arenenud teadvus, siis tundub see tühjapalja pingutusena alternatiivsete lahenduste leidmiseks oma energiat rakendada; loobuda kõigest loomsest ja leida asendused taimsest riigist. Endale ütlen lohutuseks, et samm sammu haaval :) Täna sõin jäätist ka.

Filmist jäi veel lisaks "kuidas külvad, nõnda lõikad" (karma-seadus) rosinale meelde L. Tolstoi lausumine, et "Seni, kuni meil on tapamajad, meil on lahinguväljad".

Liina ütles ...

Mulle tundub ka, et kõige parem on sellele teemale läheneda tasapisi, sest väga raske on 22 aasta jooksul kogunenud harjumusi üleöö muuta.
Piimatoodete ja munade söömist olen endale põhjendanud sellega, et lisaks enda tervise säilitamisele (asendamatud aminohapped, vitamiin B12 jt) ei ole see ka loomadele niivõrd koormav. Eestis ostetakse ju piim väiksematelt tootjatelt kokku ehk lehmad saavad karjamaal hängida, rohtu süüa (mitte maisi ja veiseverd nagu USA-s) ja pai tehakse neile ka. Lugesin Tere kodulehelt, et nad testivad piima antibiootikumide jääkide suhtes.
Ning kui osta mune, mis saadud vabapidamisel kanadelt, kes saavad siblida ja tiibu sirutada ja kellel on piisavalt ruumi, et omavaheline hierarhia paika panna (ja kellel pole tibudena nokkasid ära lõigatud), siis see ei tundu ka ülemäärase ekspluateerimisena. Kõige parem olekski vist osta talupiima ja -mune...
Selles mõttes on Eesti väiksus kindlasti plussiks, et tootmist pole lihtsalt võimalik nii suureks ajada.
PS. Mulle meeldis ka Tolstoi ütlus

Madis ütles ...

See värk on ikka liiga rets. Ma suutsin videot Kauri kõrvalt kokku paar minutit vaadata. Raske on midagi adekvaatset öelda selle kohta. Ojulandile võiks näidata seda kohta filmist, kus karusloomal nahk elusana ära rebitakse. Või siis talle lihtsalt bensiini ja tikke laenata.
Nii veider, kuidas mingi osa inimestest on inimõiguste, loomade kohtlemise, erinevate tehnoloogiate jms osas kõrgelt arenenud ja siis on sellised tüübid, kes rebivad loomadelt elusana nahka ära. Südame ajab pahaks...

eero ütles ...

See elusalt nülgimise stseen on tõesti kõige hullem terves filmis. Vegetarianism made easy.

Ega vist inimesed väga ei tahagi selliseid filme vaadata, kuna kõige lihtsam on ju mitte mõelda selle peale, kust su tarbitav kaup tuleb. Olgu selleks siis liha või Hiinast tulevad tossud. Tarbimisühiskond, ma ütlen...

Lihatööstusest rääkides.. Lugesin ühe USA etnograafi raamatut sellest, kuidas ta undercover ühte tapamajja tööle läks ja kuidas seal siis on kogu see tapmine pmst "normaliseeritud", muudetud millekski igapäevaseks, tavaliseks. Päris häiriv lugemine..

Liina ütles ...

Hängimise- ja pai-point on Eesti kohapealt õige ja lohutav. Mõtlesin sama; (Solarisest saab hea hinnaga vabakasvatusega kanade mune (: )
Samas ikkagi tahaks eesti kanade ja lehmade juurde minna, kõik aiad ja piirded ja reeglid kuradile saata ja rääkida, mis nende õed-vennad mujal üle elavad.
(act local, be global)

Tegelikult ongi oluline, et tasapisi need põhimõtted omaks saavad, järjepidevalt. Et iga hetke liigutuses oleks mõistus kodus, mitte et oh-võtaks-burksi, hehee.. Ja naljaks ongi, kuidas mõned ühe nurga peal humaanseid, demokraatlikke väärtusi kuulutavad, aga homme kaubarallis pea ja enda pilgu unustavad.

uskumatu ütles ...

ei ole ammu midagi nii häirivat vaadanud. eks ta uusi mõtteid ikka tekitas, kuid isiklikult taimetoidule üleminemise mõtet minus ei tekitanud. pigem süvendas arusaama, et siin planeedil jääb ainult rõõmustada vedamise üle, et sündisin siia valge mehena, mitte naise/neegri/juudi/looma/linnu või kelle tahes diskrimineeritava ja piinatava kehasse.
maailm on kole koht ja seda pea igas mõttes. see valge inimese heaoluühiskond on kui üks suur kapitalistlik nali kogu ülejäänud maalaste arvel. kotitakse nii liigikaaslasi kui ülejäänuid.

rääkides nüüd loomadest, siis sellist julma kohtlemist ma loomulikult ei poolda.