reede, 9. aprill 2010

Veganism ja võluvitslus


Suurlinnas elamisega kaasneb paratamatus, et pidevalt tahetakse tänavanurgal midagi pähe määrida (olgu siis tegemist organisatsiooni, annetuste, ideoloogiate või millega iganes). Eile sattusime rääkima veganitega, kes loomafarmide videot näitasid ja voldikuid jagasid. Kordaks igaks juhuks veel terminoloogia üle. Vegan ei söö midagi loomset (st liha, mune, piimatooteid, osad keelduvad isegi meest, st mesi-mee-mett, Eero luges siit välja, et loobuvad meestest), vegetarian võib olla ovo-lakto- (sööb mune ja piimatooteid), semi- (ei söö punast liha), pesko- (munadele ja piimale lisaks tarbib kala). Ausalt öeldes on see sildistamine natuke tobe, kuivõrd toitumist võiks võtta kui skaalat, kus ühes äärmuses inimene, kes tarbib meeletutes kogustes liha (USA kilosed steigid) ja teises vegan. Sinna vahele jääb aga väga palju variatsioone.

Minnes aga tagasi eilse tänavavestluse juurde. Kui mainisime, et pole üle kuu aja liha söönud, siis tehti meile ruttu selgeks, et munade ja piima tarbimine on palju ekstreemsem ekspluateerimine ja sellele järgnes pikk patroniseeriv monoloog. Mul on sageli nii, et kui keegi konkreetselt üle räägib (teate küll neid verbaalseid teerulle), siis tekib vastuargumentatsioonis blokk, mis alles koju jõudes üle läheb. Tutvustakski tänases postituses neid veganite seisukohti, mis eilsest häirima jäid.


Esiteks munade ja piimatoodete tarbimine. Piimalehmade ülekurnamise tõttu suurtööstuses on nende eluiga kolm korda lühem kui tavaliselt ning vasikatel ei lasta lehmapiima juua. Olgu, aga kas tõesti teevad nii ka väiketalunikud? Enda maakogemusest mäletan küll, kuidas vasikas rõõmsalt piima lürpis, ei ajanud keegi teda ema juurest ära. Ka ei sunnitud kanu pidevalt munele; kui kana suvatses muneda, siis sai mune süüa, kui ei, siis tuli sellega lihtsalt leppida. Pean vist koju jõudes vanaemale helistama ja üle küsima, kuidas neid asju tehakse (teretulnud on ka loomakasvatusekspertide sõnavõtud kommentaariumis). Küll aga ei saa Põhja-Ameerika (ka öko)piimafarmide paratamatut (?) üha suuremale turule orienteeritust rakendada üks-ühele Eesti väiksuse tingimustes.

Väide, et piimatooteid pole inimesele üldse vaja (pidid tekitama suisa sõltuvust!) ning et nii II tüüpi diabeet, vähk, südame-veresoonkonnahaigused jm on põhjustatud piimatoodete tarbimisest, pani "kergelt" kulmu kergitama. Teadusartiklitest leidsin, et veganite luutihedus on madalam kui ovo-lakto-vegetariaanidel ja lihasööjatel, kuna nad saavad toidust ebapiisaval hulgal kaltsiumit ja D-vitamiini, mille vaegus on eriti suureks probleemiks näiteks Eesti kliimas, kus pimedat aega palju (D-vitamiini sünteesitakse nahas päikesevalguse toimel). Rangel taimetoitlasel võib veel puudu jääda vitamiin B12-st, rauast, tsingist ning omega-3 rasvhapetest, kui just lisandeid ei võta (elagu farmaatsiatööstus! Not!).

Lisaks tekitab alati-alati skepsist, kui keegi väidab end olevat leidnud lihtsa võluvits-lahenduse kõigile maailma probleemidele. Nende jutus jäi näiteks täiesti mainimata liikumise olulisus. Füüsiline inaktiivsus on südame-veresoonkonnahaiguste tekkimisel palju suurem riskifaktor kui näiteks ülekaalulisus, geneetiline eelsoodumus või kõrge vererõhk. Ma arvan, et mõõdukas lihasööja ja füüsiliselt aktiivne inimene on tervem kui istuva eluviisiga vegan.

Leidsin ka ühe huvitava artikli tervisepsühholoogia vallast, kust selgus, et veganid peavad vegetariane silmakirjalikeks. Just nimelt selline hierarhia tekitamine teeb kurjaks. Ausalt öeldes tekkis paralleel interneti pro-anoreksia foorumitega, kus hierarhia avaldub päris võikalt, nimelt peetakse buliimikuid "äpardunud/läbikukkunud" anorektikuteks... Loogilisena tuli samast uuringust välja, et inimestel on kõige negatiivsem suhtumine toitumisharjumustesse, mis on nende endi omadest kõige erinevamad. Räägime veel tolerantsusest:P

Natuke alarmeerivalt mõjus info, et USA-s levib veganism teismeliste tüdrukute ja noorte naiste hulgas. Rääkimata sellest, et raisatakse kriitilist aega luu tippmassi saavutamiseks, tundub veganism "ideaalse" võimalusena maskeerida toitumishäiret. Äärmiselt lihtne on loobuda praktiliselt kõigist toitudest (enamikes on ju mingi piima- või munapiisk ikka sees), tuues põhjenduseks range taimetoitluse. Ohtlik trend igal juhul.

Igatahes, mis minu jaoks selle teema juures kõige olulisemana tundub, on kontekstuaalsus. Ehk et ei saa pidada Eesti tingimustes vegan dieeti, kui isegi sojapiima pole saada (siinses sojapiimas on korralikult nii kaltsiumi kui D-vitamiini). Lisaks ei saa nõuda, et näiteks rase naine, kes vajab palju rauda, paneks enda ja lapse elu säärase toitumisega ohtu. Kõik sõltub geograafilisest asukohast, keskkonnast, sotsiaalmajanduslikust olukorrast, soost, vanusest, eetilistest tõekspidamistest jne. Võluvitsa olemas ei ole.

6 kommentaari:

Jaanika ütles ...

Mind võivad küll kõik veganid risti lüüa, kui lihast, munast, piimast oma toidulaual ei tahaks loobuda. Esimese põhjuse tõid sa ära: ei taha tableti najal elada. Lisaks sellele arvan, et laste toidulaual on neil kolmel toiduainel tähtis roll etendada.
Tuleks lihtsalt jälgida, kust me oma toidu saame. Õnneks meil Eestis müüvad paljud poed edasi talupidajate kaupa. Pole ka raske võtta auto ja sõita lähima taluni.

Liina ütles ...

Samas lihaga on selline teema, et inimesed söövad seda ikka palju rohkem kui tegelikult vaja läheb. Millegipärast on arusaam, et igas toidus peab olema liha, kuigi tegelikult piisab täiesti ka 2-3 korrast nädalas (ja suhteliselt väikesest tükist). Ja valku söövad inimesed niigi palju rohkem kui vaja (valgu saamiseks pole vaja ka liha süüa, piisab piimast-munast-taimede valkudest). Lisaks on ka eksiarvamus, et mehed peavad palju liha sööma. Tegelikult on ainult naistel aneemiaoht, kui nad piisavalt rauda ei saa. Ehk siis tegelikult sobib taimetoitlus noore terve mehe füsioloogiale väga hästi.
Muidugi laste toitumist ei tohiks piirata. Iseasi, kas nad liha peavad vitsutama. Minu meelest söödetakse lastele sageli "liha" sildi all viineri- ja vorstitaolist saasta sisse.
Ehk siis minu seisukoht: kui liha süüa, siis nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik.

Kadri ütles ...

On raske võtta auto ja lähima taluni sõita kui autot ei ole! :D

Liha on hää ja juust on imeline ja villaseid sokke kannan ka! Tehke mis tahte. Nõustun Jaanikaga, tuleb lihtsalt jälgida kust see tuleb.

hedda ütles ...

nojah meil siiski nimetati praktikumis vegetariaanlust koos anoreksia ja bulimiaga toitumishäireks. suhteliselt põhjendatud on see väide ka, arvestades inimeste hulka, kellel pole aimugi, mida ja kui palju peaks sellise valiku korral kompenseerima. nojah ja tegelikult ega sa kõike ikka ei tasakaalusta kah. ja ma ei pea siinkohal silmas n.-ö. limiteeritud segatoidulisi, kes õnneks tarbivad piima/muna.

Liina ütles ...

Päris huvitav on see veganluse patologiseerimine, mida sul praktikumis tehti. Oleks meil veganlus prevaleeriv, peetaks lihasöömist "hälbeks"...
Olgugi, et veganite seas tundub olevat palju vandenõuteooriaid ja muud kahtlase väärtusega infot liikvel, siis ma oleks ettevaatlik buliimia/anoreksia ja range taimetoitluse samasse kategooriasse liigitamisega, kuivõrd suhe toiduga on ju drastiliselt erinev (kindlasti võib sellele ka vastu vaielda).
Mul on väga kahetised tunded selle teema suhtes, ühest küljest ei pea ma veganlust enda jaoks sobivaks, samas ei leia ka, et seda peaks kohe patoloogiaks tembeldama...

Unknown ütles ...

Selgitaks lühidalt veganluse tagamaid. Esiteks on inimesed taimetoitlased (veganid) erinevatel põhjustel, levinumateks on loomade õigused, isiklik tervis ja keskkonnakaitse. Üldiselt veganid usuvad, et loomadel on samasugune õigus liigikohasele elule nagu inimestel, kuigi need veganid, kes on seda tervislikel põhjustel, ei pruugi eetilisi tõekspidamisi selles osas omada. Näiteks soovitas taimetoitu arst, mis on Lääne-Euroopas ja Ühendriikides üsna tavaline.
Eesti arstide ja praktikumijuhendajate väited taimetoitluse kahjulikkusest ei saa olla põhjendatud, kui USA ja UK toitumisliidud nimetavad seda ametlikult tervislikuks. Samuti ei ole kuulnud ühtegi reaalset loogilist põhjust, miks taimetoitlus on hälve. See, et vähe inimesi midagi usub, et tee arvamust automaatselt valeks.
Vähene veganite arv tuleb teadmatusest, enamik inimesi ei tea isegi fakti, et taimetoitlus võib olla tervislik ega põhjuseid, miks inimesed seda teevad. Kohtudes nn teerulliga ülesõitvate veganitega võtavad nad negatiivse positsiooni ega taha teemast midagi enamat teada, aga see tuleb rohkem sellest, et aktivismiga tegelevad inimesed ongi iseloomult ekstravertsemad ja on kokku puutunud väga tobedate küsimustega.
Loomade olukord ei ole kuskil nagu on näidatud lastefilmides, -raamatutes või maal vanaema juures. Tööstusfarmides (nt Talleggis) elavad näiteks kanad nii kitsastes tingimustes, et ei saa tiibugi liigutada. See ei ole erandolukord ega hirmujutt, vaid on standard, mis tuleb vajadusest saada majanduslikku kasu - näiteks enne 50ndaid sõi kõrgema keskklassi pere ehk üks kord nädalas kana, sest loomi ei kasvatatud nii kiiresti ja tööstuslikult. Tänapäeval ei sõltu farmer enam loomade tervisest, seda antibiootikumide jms arengu tõttu, mis loomadel päris surra ei lase.
Samuti ei kasvata farmerid vasikaid seetõttu, et neile loomad väga meeldiksid, vaid ainus põhjus (kui nad nõrgestatud vasikate liha, veal'i ei tooda, kellele antakse tõesti minimaalselt piima, et nende liha püsiks valge) on lehma tiinena hoidmine, et saaks lüpsta.
Kui rääkida kaltsiumist, siis seda on kõige rohkem rohelistes köögiviljades. Suur osa maailma rahvast ei tarbi pärast lapseiga piima, sest laktoositalumine on loomariigis normaalne ainult imikuna. Põhjamaade rahvad on sellega põlvkondade jooksul kohastunud, kuid see ei tähenda, et piim oleks vajalik või möödapääsmatu. Piima kõrge valgusisalduse läheb 50% kaltsiumist kohe kehast välja. http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-7416/Kas-piim-on-ikka-õige-valik-

Põhimõtteliselt on võimalik iga toitu valmistada taimsetest allikatest, samamoodi nagu loomad seda teevad (kuigi valutult muidugi). Näiteks inimene moodustab valke aminohapetest, mis on kõik taimedes esindatud, kas ühes taimes, nagu tatras ja sojas, või teravilja ja kaunvilja kombinatsioonides. Samuti on kõik maitseained taimsed, nt ka lihamaitseaine, mida inimesed on harjunud seostama lihaga.
Mõned retseptid:
http://foodgawker.com/?s=vegan&cat=0
http://www.chooseveg.com/vegan-recipes.asp