Tahtsin järgnevast teemast juba varem rääkida, kuid kunagi ei tekkinud sobivat ajaauku. Kuna aga nüüd algas nn kevadine (õigustatult) lugemisnädal, on aega maa ja ilm (kuigi tegelikult peaks kursusetöid kirjutama, kirjutama ja kirjutama). Niisiis: ebaõiglus Eesti palgasüsteemis, artikliks Postimehe "Vene naiste palgad on Eestis kõige madalamad".
Tsiteerin: "Kui keskmine eesti naine teenib umbes 70 protsenti keskmisest eesti mehe palgast, siis keskmine vene naine teenib umbes 55 protsenti eesti mehe palgast". See on reaalsus, mida vist väga tihti endale tunnistada ei taheta. Läksin mina aga kommentaariumisse - viga, mida ma, varasemast kogemusest õppimata, vahel ikka teen (kuigi ühes aines on mul sellel semestril vaja suisa kirjutada diskursusanalüüs nende kommentaariumite põhjal). Seal jäi kõlama vastuseis, et olukord on nii seetõttu, et nood naised on (a) halva haridusega, (b) keeleoskamatud, (c) laisad, või (d) kõik kolm eelnevat korraga. Mitte väga veenvad argumendid, või suisa tautoloogilised.
Tegelikult tundub õige küsimus hoopis olevat, miks nood vene keelt emakeelena rääkivad naised (või tegelikult suisa kõik naised) töötavad vähem palka lubavatel töökohtadel (olles seejuures tihti ülekvalifitseeritud nende kohtade jaoks, nagu selgus)? Vastusena tooksin mina välja (olles küll konkreetselt Eesti näidet üsna vähe ise uurinud) sotsiaalse ebaõigluse, st kuidas mingisuguste dominantsete normide ja stereotüüpide põhjal varjatult (st keegi ei ütle sulle otse, et a la tööd ei saanud sa seetõttu, et oled sellesse gruppi kuuluv) diskrimineeritakse.
Muidugi ei taha ma siin kuidagi üldistada, et igal pool, kus vene keelt emakeelena kõnelevad naised töötavad, seal makstakse neile vähem palka kui võrdväärsetele eesti keelt kõnelevatele inimestele. Kuid ka see, et vene naised töötavad vähem tulusates sektorites, ei ole nende "valik" või paratamatu laiskuse tagajärg (näide "rahvuslikest" stereotüüpidest at their best). Hoopis võiks vaielda, et madal palk (või töötamine vastavas sektoris) on nende kommentaariumis toodud omaduste põhjustaja ja taastootja, mitte aga vastupidi. Seega: vene keelt emakeelena rääkiv inimene ei seisa Eesti ühiskonnas samade valikute ees, mis nö dominantsetele normidele vastav inimene (s.o valge "eestlasest" heteroseksuaalne mees). Ja selle nimi on põhjendamatu sotsiaalne ebaõiglus.
Minul tekkis seda artiklit lugedes koheselt paralleel "mustanahaliste" naistega Põhja-Ameerikas (kõige enam diskrimineeritud sektor, mis jääb välja nii afroameeriklaste kui ka feministide fookusest) - ehk näide, millest ma pisut enam lugenud olen. Ka vene naiste puhul paistab tegu olevat just sellise intersektsionaalsusega, st kuidas mitu dominantses diskursuses stigmatiseeritud sotsiaalset identiteeti mõjuvad koos topelt-diskrimineerivalt (olla naine pluss "venelane"). See on tegelikult päris huvitav idee teadustööks, st rakendada neid sügavuti minevaid USA rassismi-teooriaid Eesti kontekstis "rahvuse" peal. Poliitiline identiteet all the same.
Igatahes, kuhu ma sellega jõuda tahtsin? Kaks asja:
a) Tee mis tahad, Eesti ühiskond ei suhtu õiglaselt ei naistesse ega tollesse müstilisse "eestlaste" gruppi mittekuuluvatesse inimestesse, mõjudes eriti halvasti neisse mõlemasse gruppi korraga langejatele. Et seda parandada, tuleks selliseid erinevusi esimese asjana tunnistada ja siis sealt edasi minna. Kuid olulisim muutus on mõtlemises. "Värvipimedus" (laenates jälle "rassi" vallast) ehk lihtsalt strukturaalsete tõkete puudumine ei ole lahendus, nagu USA näitest näha on.
b) Inimene ei ole "vaba" tegema või rääkima mida iganes ta soovib, kuigi see vabaduse (sõna-, tegutsemis-, jne) müüt on tõepoolest väga hästi juurdunud (selline ameerikalik lehepoisist miljonäriks). Reaalsuses piiravad inimese valikuid väga paljud faktorid, muuhulgas sotsiaalne struktuur ja dominantsed (mis ei tähenda "õiged") normid. (See on siis minu väike contribution sellesse igavesse structure vs agency debatti.)
PS. Võite ka arvamust avaldada nende kolme Postimehe artikli kohta: "Eesti rahvusliku tahte triumf", "Mustvalge sinimustvalge" ja "Rahvuse sünd, identiteet ja surm Kumus". Mingisugunegi debatt...
laupäev, 13. veebruar 2010
Liivakastijutud, vol 2
... kirjutas eero kl 21:57
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
7 kommentaari:
Eesti rahvuse tähtsust hakatakse toonitama juba väikestele lastele. Ning kui tihti me tegelikult kohtame neid eesi inimesi, kes uhkelt tunnistavad, et olles koolis 7 aastat vene keelt õppinud, ei oska nad seda. Ma ei väida, et kõik inimesed paeksid nüüd vene keele ära õppima. Pigem näitab see nii õppija kui ka mingil määral õpetaja suhtumist vene kultuuri ja inimestesse.
See rahvusluse tootmine ja taastootmine algab tõesti väga varakult. Lisaks kodule ka koolis, eriti tulevad meelde nt Mart Laari ja Lauri Vahtre ajalooõpikud.
Ja ma absoluutselt nõustun selle vene keele õppimise koha pealt. Mul on siiralt kahju, et ma hetkel isegi suahiili keelt paremini räägiksin kui vene keelt. Ja eks asi on suuresti ka praktikas, st tihtilugu puuduvad reaalsed kokkupuutepunktid kogukondade vahel.
Mina näen seda asja jälle natuke teistpidi. Pigem on see ka natuke kultuuris kinni. Vene kultuuris on ju tavaline, et mees on see kes raha koju toob ja naine see kes kodu korras hoiab ja lapsi sünnitab.(loomulikult on erandeid). Nt, enda koolist kus õpib palju vene keelt kõnelevaid naistudengeid, kes tahavad oma elust muud, kui mehe rahakotist sõltumist. Teised jälle valivad lihtsama tee, nt müüja ameti Maximas. Sest millesks vaeva näha ja palju õppida, et kõrgem haridus saada? Samas need kes on endale kõrghariduse omandanud on ka omal alal edukad.
Siin kohal ma ei tahaks väga rõhutada rahvuslikule diskrimineerimisel, kuna sama asja võib ka näha eesti keelses peres. Nõustun, et kõik saab alguse kodust, lapse suunamisest õigele teele. Need vene keelsed lapsed, kes on jõudnud kõrgemale, on saanud ka kodust selle hinnagu ja toe, et kõrgharidus on neile vajalik, kuna see tagab kõrgemapalgalise töö ja parema elukvaliteedi. Samuti on neid eesti peresid, kus peale 12 klassi lõppu oodatakse lapsest kodust lahkumist ja tööle asumist.
Selline on minu arvamus, samuti ei tea ma selle uurimuse või fakti täpsemaid tagamaid. Oletame, et on arvestatud kassapida palkasid, siis ma ei imesta, et Selveri naiskassiir(eestlane) saab rohkem palka kui Maxima kassiir( venelane). Kuna tegu on erinevate ettevõtetega. Samuti võib tekkida küsimus, et, miks siis nii vähe vene keelt kõnelevaid kassiire Selveris tööle võetakse. Põhjus on ikka selles, et Selver nõuab lisaks vene keele oskusele ka eesti keele oskust. Samas Maxima ettevõtte seda vist(ei tea täpselt) ei nõua. Siit ka minu poolne järeldus, et üks kõik mis riiki nt eestlane tööle minna tahab tekib tal töökoha saamisel ja valikul raskusi, kuna enamjaolt nõutakse kohaliku riigi keele oskust.(loomulikult on jälle erandeid).
Ma läheksin pisut sügavamale. Esiteks küsimus, kas töötamine müüjana poes või sandikopikate eest õmblejana õmblusvabrikus - kas see on selle naise "vaba" valik? See valik on juba algselt tehtud piiratud valikute tingimustes. Ja see, et sisestatakse juba lapsena, et sul polegi vaja midagi enamat kui pere luua (kas seda nimetataksegi "kultuuriks"?), on ju osa probleemist, mitte osa seletusest. Koolisüsteem muidugi võimendab neid stereotüüpe veelgi. Ja ma ei taha nüüd öelda, et kõik naised on meeste ikkes ja mina tulen ja emantsipeerin nad; vaid, et selline ebaõiglus (näiteks kas või stereotüüpide või ootuste näol) on osa struktuurist (kultuurist?) ja see piirab naiste valikuid, ühe jaoks rohkem kui teise jaoks. Seega sündimine kaasaegses Eestis naisena vene perre vähendab juba läbi selle fakti selle inimese tuleviku valikuid.
Seega, Selveri ja Maxima näide - point ongi pigem selles, et nood mõlemad naised saavad võrreldes meestega vähem palka. Ja see palk tuleneb juba sellest, et nad töötavad vastavas sektoris. Kas on õige eeldada, et nad töötavad seal seetõttu, et see on nende siiras soov; et kui neil oleks tegelik vaba valik, teeksid nad sama valiku?
Igasuguse statistika juures tasub muidugi arvestada, et keskmist inimest ei ole olemas ja tegelikkus on väga-väga-väga palju komplekssem.
Saadan teile ühe väikese meemi kui huvi pakub, siis mõtlemiseks ja toimetamiseks! Tänud ikka ka tähelepanu eest...;)
Aitäh laulu eest, väga tore on kuulda, et meie ühiskonnakriitilisus korda läheb ja kaasa mõtlema kisub:)
Postita kommentaar