Mõrud kommid

Ühel õhtul soovitas Aro meil lugeda Anna-Maria Penu artiklit "Pööraselt igavad naiste teemad". Tegemist feministliku alatooniga (rõhutaks siinkohal, et feminism ei tähenda mitte mingil juhul "kõik mehed on sead" vm tobedat silti, mida kahjuks feminismi võrdõiguslikkust pooldavatele argumentidele külge poogitakse) kirjatükiga, mis (õigusega!) viitab ühiskonnas valitsevale ebaõiglusele ja kergelt iganenud soorollidele. Kahjuks piilusime ka kommentaariumi, mis osutus, nagu alati, sammuks, mida oma vaimse tervise huvides tegema ei peaks. Igal juhul, valdav meeleolu oli äärmiselt ründav ja õel, kusjuures ka väga seksistlik, demonstreerides väga ilmekalt, et Penu kirjutis tabas naelapea pihta. Aga las kommentaarid räägivad enda eest:

• "See artikkel on tüüpiline kana kaagutus, millest teadlik mees ennast heidutada ei lase, vastasel juhul naised ütleksid pärast, et ise oled loll ja kuulad kõike, mida ma ütlen. Selles artiklis pole mingit tõde, huupi lahmimine tuju ajendil toanurga ja delfika naiste informatsioonist. Valusaks teeb see naiste tõsiselt võtmine, tahaks võtta, aga nii kui selline PASK jälle kokku kirjutatakse, siis mõtlen, kulla naised, minge tõesti .... ära."
• "Usu mind, kulla kibestunud-küünikust autor: märksa hullem oleks, kui mitte keegi naist (ka siis, kui ta selleks tahet avaldab) mingil juhul "käperdada" EI sooviks..."
• "Välimuselt kena naine, aga natuke veidra jutuga. Teadlased on ammu tõestanud, et naisel on väiksem aju kui mehel. lisaks on naistel kehvem EQ ja IQ. Peale selle on naise koht ikkagi koopas lapsi kasvatada. Mulle meeldivad naised, aga ma ei kannata neid neetud feministe."
• "...naine on tehtud mehe küljeluust ja mehele meeleheaks. Miks ei või siis tolmu eemaldamisega meelehead teha. Ei pea isegi pükse maha võtma."

Siis oli ka veel Maris Sanderi artikkel "Tulevane eliit - Eesti noored, kes õpivad mainekates Lääne kõrgkoolides". Võiks ju arvata, et kommentaarides kiidetakse noori, kes välismaale õppima läinud. Aga ei, kokkuvõttev kommentaar oleks "Neist ei tule mingit eliiti. Eliit kasvab üles Eesti tingimustes". Muidugi, sõna "eliit" mainimine oli autori poolt viga, kuivõrd see tähendab enamasti härjale punase rätiku näitamist, aga poleks tõesti oodanud, et ettevõtlike, intelligentsete ja julgete (mida välismaale, võõrasse keskkonda õppimaminek kahtlemata tähendab) noorte kohta nii palju kurje, ärapanevaid ja kadedaid kommentaare tulla saab.

Kolmandaks näiteks valisin Nastja Pertsjonoki väga hea artikli "Rahvus või inimene". Tõesti lootsin, et kommentaariumis russofoobiat ei leia. Ränk pettumus, lõpetasin lugemise kommentaari "Täna "eestlane" [viidates loo autori lausele, milles too ütles, et tunneb end kultuuriliselt ka eestlasena], kes peab end ühtlasi ka venelaseks ja juudiks (kujutage ette kotletti, kes arvab, et on ka tõukekelk ning suruõhk)." Räägime veel edukast lõimumisprotsessist, kui nii paljud selle kommentaari autoriga samamoodi arvasid.

Neid näiteid oleks kahjuks sadu ning ausalt öeldes, kui kommentaariumid esindavad läbilõiget Eesti ühiskonna arvamustest (siiralt loodan, et mitte ning et tegemist pigem väikese, aga väga vihase kildkonnaga, kellel palju vaba aega internetis olla), siis sellise õeluse, vihkamise, ksenofoobia, homofoobia, marurahvusluse jne keskel küll elada ei tahaks.

Tore, et vähemalt Eesti Päevaleht lõpetas saastkommentaaride lubamise oma netilehel ja nõuab nüüd juba mitu kuud ID-kaardiga sisselogimist. Kommentaaride arv on muidugi drastiliselt vähenenud, aga kui inimene peab enda nime alt arvamust avaldama, on tulemus ka märksa-märksa parem. Eesmärk olekski ju algatada arutelusid ning ka konstruktiivne kriitika on teretulnud, lihtsalt selline vastik vihkamisdiskursus (ükskõik, mida tehakse, on halb ja ükskõik, kes midagi ütleb, on loll, pede, tibla jne), mis Delfis, Postimehes, Eesti Ekspressis ja paljudes teistes väljaannetes lokkab, ajab lihtsalt südame pahaks. Kommentaarium ei peaks olema avalik sõimusein, kus igaüks saab auru välja lasta ja anonüümsuse varjus pseudotolerantsust (mida Eestis väga palju kohtab, heaks näiteks "no las nad olla homod, aga vaikselt omaette (ehk siis kapis?)") enam teesklema ei pea. Loodame, et teised väljaanded EPL-i eeskuju järgivad ja sellega oma peldikuseina-staatuse lõpetavad. Netis on neid kohti ju küll ja küll, kus oma sõnavabadust anonüümselt harrastada saab, tähtsamate meediaväljaannete kommentaariumid võiks jätta inimestele, kes oma nime alt (ja seega ka rohkem läbimõeldud) arvamust julgevad avaldada.